Läänemaal kandideeris kohalikel valimistel 270 inimest. Septembri lõpus küsitles Lääne Elu kolme, kes kandideerisid esimest korda elus. Nüüd oli aeg uurida, kuidas neil läks.
Esiteks: volikogusse nad ei saanud. Teiseks ei andnud nad häält iseendale, vaid oma nimekirja esinumbrile. Kolmandaks ei jäänud neist keegi hääleta ega olnud ka oma nimekirjas viimane, ja neljandaks: kõik kolm oleks iga kell nõus uuesti kandideerima.
Ingrid Kesler – neli häält
Ingrid kandideeris Lääne-Nigula volikogusse SDE nimekirjas.
„Häbi tunnistada, aga neli häält sain,” ütleb Ingrid. Tegelikult, parandab ta ruttu, pole see häbi, ja pettunud pole ta ka. Pigem põnevil. Nimelt on Ingrid mõelnud, kes need neli häält talle andis. Tal pole aimugi. Keegi pole tulnud ega öelnud, et hääletas Ingridi poolt. Ingridi enda hääl läks Lääne-Nigula sotside esinumbrile Neeme Suurele. Enda poolt hääletada ei pidanud Ingrid sündsaks. Ingridi abikaasa ütles juba enne valimisi, et tema häält Ingrid ei saa: naine on tegus ja nagunii kogu aeg kodust ära, mis siis veel saab, kui ta volikogusse pääseb. Nii et abikaasa ootused kandsid vilja – Ingrid volikogusse ei pääsenud.
Vilja kandsid tegelikult ka Ingridi enda ootused, sest Neeme Suur sai volikokku. Pettunud on Ingrid selles, et sotsid ei saanud nii palju kohti, et Suurest saanuks Lääne-Nigula vallavanem.
Valimisõhtul oli Ingrid koos abikaasaga kodus, jõi teed ja vaatas telekast „Su nägu kõlab tuttavalt”. Oma häälte hulga sai Ingrid teada alles paar päeva hiljem, kui sõber FBs ütles.
Enne valimisi ütles Ingrid, et ei pea õigeks end reklaamida ega reklaaminudki. Enesekiitus, ütleb Ingrid, on talle loomuvastane. Tema põhimõte on: kui valitakse, siis valitagu selle järgi, et inimest teatakse ka ilma valimiste-eelse sebimiseta. Selgus, et vähemalt neli inimest on Ingridit teadnud, usaldavad teda, ning selle eest on Ingrid siiralt tänulik ja uhke.
Kampaania korras käis Ingrid siiski ühel valimisdebatil ja korra rahvaga kohtumas, sest ebaõiglane olnuks end distantseerida. Nii täitiski Ingrid oma kandidaadikohust ja läks Taeblasse rahvakoosolekule. „See oli üks naljanumber,” ütleb ta tagantjärele. Nimelt ei teadnud ta oma kandideerimise numbrit ja nii tuligi tal marssida saali teise otsa seda visiitkaardi pealt vaatama. Visiitkaarte oli Ingridil 50 tükki, need olid erakonna tellitud ja ega Ingrid neid kellelegi jaganud. Sama oli pastakatega.
Ka tagantjärele ütleb Ingrid, et kandideerimine oli õige otsus, aga ainult sellepärast, et ta tegi seda viisil, mis talle sobib: kampaaniata ja enesekiituseta. Kui palutaks, kandideeriks Ingrid iga kell uuesti. Seni agatoimetab ta edasi rendile võetud Kirimäe mõisas, mis on tema südameasi ja ka üks põhjusi, miks ta valimistel osales: et oleks lihtsam mõisa-asja ajada. „Nüüd on ehk väheke keerulisem, aga ega ma jäta,” ütleb Ingrid mõisa kohta. Ingrid unistab, et kunagi on mõis korda tehtud, tema oma ja tegutseb külakeskusena.
Ella Vallimäe – kümme häält
Ella kandideeris Haapsalu volikogusse EKRE nimekirjas.
„Esialgu piisab,” ütleb Ella oma häältesaagi kohta. Kas see tähendab, et Ellast saab kohalik tegus poliitik, pole kindel. Neli aastat on pikk aeg ja Ella ei taha hakata veksleid välja käima. „Eks paista. Eks ma pea selle üle mõtlema,” ütleb ta järgmiste valimiste kohta, aga midagi paha tal kandideerimisest ütelda ei ole.
Oma hääled sai Ella teada järgmisel päeval pärast lõunat, sest Haapsalu valimistulemustega oli mingi segadus, need ilmusid ja kadusid. Kogu aeg ei jõudnud Ella jälgida ka.
Valimiste õhtu veetis Ella koos abikaasa ja Haapsalu EKRE esinumbri Toomas Vallimäega Taksi pubis valimispeol. Varem ei olnud Ella valimispeol käinud, ka abikaasa saatjana mitte. Pidu oli Ella sõnul tore: sai mõtteid vahetada ja ühiselt tulemusi oodata. „Natuke pingeline oli ka, kui tulemused hakkasid tulema, aga siis kadusid jälle ära,” meenutab Ella. Erakonna tulemused edastati abikaasa Toomasele lõpuks telefonitsi. „Peamise info saime siis teada,” ütleb Ella. Et aga täpseid tulemusi veel ei olnud, ootas Ella sõnul abikaasat kodus unetu öö. Ella ise magas rahulikult.
Ella enda hääl läks abikaasa Toomasele. „Loomulikult. Kellele siis veel?!” hüüatab Ella. Abikaasa häältesaak oli Ellale tähtsam kui tema enda oma. Abikaasa toetuseks Ella üldse otsustaski kandideerida. Toomas Vallimäe 185 hääle kohta ütleb Ella, et see on hea tulemus. Võib rahule jääda. Toomas sai volikogusse. Erakonna tulemus aga võinuks olla parem. EKRE vähestes häältes on Ella veidi pettunud nagu selleski, et Keskerakond sai nii palju hääli.
„Seda oleme arutanud, et edaspidi peab meilt rohkem inimesi kandideerima ja tuntud nimesid peab olema rohkem,” ütleb Ella. Abikaasa Toomasel olnud nimekirja kokku saada raske, inimesed millegipärast kartsid kandideerida. „Ma ei tea, mida nad kartsid, aga edaspidi peab nimekiri olema pikem,” kinnitab Ella.
Eva Makienko – 24 häält
Eva kandideeris Haapsalu volikogusse Urmas Suklese valimisliidu HaRi nimekirjas.
„Mina olen väga rahul,” ütleb Eva oma 24 hääle kohta. Eva nagu Ingridki ei teinud mingit valimiskampaaniat, visiitkaarte ei olnud tal üldse ja midagi muud ka mitte, sest Eva sõnul pole ju mõtet: kogu see risu, mis tekib, kui reklaam pärast valimispäeva oma mõtte kaotab.
Ka Eva ei saanud iseenda häält, aga erinevalt Ingridist sai ta abikaasa hääle. Evale on ka üks või teine inimene pärast ütelnud, et hääletas Eva poolt. Nii et 24st 11 häält on Evale teada. Eva on häälte üle rõõmus ja valijaile tänulik.
Eva enda hääle sai tema nimekirja esinumber Urmas Sukles. „Iseenda poolt hääletada olnuks kuidagi kummaline,” ütleb Eva.
Eva 24 häält jäi sinna vahemikku, mis ta arvaski end saavat: 10–20 häält. „Nii et isegi üle ootuste,” märgib Eva.
Eva ema, kes oli esialgu umbusklik ja kahtles, kas tütrele ikka on seda valimiste tralli vaja, elas lõpuks Evale kaasa ja rõõmustas koos temaga.
Valimiste õhtu veetis Eva koos abikaasa ja pojaga oma valimisliidu peol Fra Mares. Sellisel peol polnud Eva varem käinud. „Täitsa tore pidu oli,” tunnistab Eva. Kõik olid elevil, vahepeal oli mõnel korts kulmude vahel, Haapsalu valimistulemustega oli segadus, neid ei olnud võimalik jälgida. Kui jälle oli, läksid näod üha rõõmsamaks. „Kui saime lõpptulemuse teada, rõõmustasime koos teistega ja tulime ära koju,” ütleb Eva. Oma häältesaaki vaatas Eva järgmisel hommikul internetist.
Kui keegi küsiks Eva käest nõu, kas kohalikel valimistel kandideerida või mitte, julgeks Eva soovitada küll. „Kui on valmidus kohalikus elus kaasa rääkida ja tahe tegutseda, tasuks proovida küll, ja mitte nii väga muretseda, kuidas läheb,” ütleb Eva. Eval endal, nagu ta on juba mitu korda öelnud, läks hästi: tema valimisliit võitis, koalitsioon tuleb tugev. Eva aga elab ja tegutseb edasi nagu seni: rõõmsalt.
Räägitagu mis tahes, ütleb Eva: poliitika ei pea ilmtingimata olema räpane, nagu nii mõnedki arvavad. „Igal pool saab iseendaks jääda, ka poliitikas. Kui ma jään iseendale truuks, ei saa mulle keegi panna pähe mõtteid, mis pole mulle omased, nagu ei saa mind panna ka tegutsema minu põhimõtete vastu,” ütleb Eva.
Ingrid Kesler on 52aastane Haapsalu kultuurikeskuse majandusjuhataja, kõrgharidus, abielus, kaks tütart, üks lapselaps.
Ella Vallimäe on 53aastane Noditoa müüja, keskharidus, abielus, kolm tütart, kaks lapselast.
Eva Makienko on 45aastane Haapsalu kolledži kompetentsikeskuse direktor, kõrgharidus, abielus, kaks poega.
