Veerandsada aastat tagasi loodi Palivere politseijaoskond

Endine politseinik Udo Rehkalt meenutab, kuidas tabati libaturvafirma, mis kaitses isegi Edgar Savisaart ja Tiiu Silvest.

1992 otsustasid tollased politseijuhid Eesti korrakaitse detsentraliseerida ja moodustada uusi eraldiseisvaid politseijaoskondi. Läänemaal moodustati prefekt Juhan Kubu eestvedamisel Lihula politseijaoskonna eeskujul ka Haapsalu ja Palivere politseijaoskond.

Kuigi Põhja-Läänemaale loodavapolitseijaoskonna asukohaks oleks paremini sobinud Risti, oli Paliverepõllumajandusühistu nõus andma politseijaoskonnale tühjalt seisva heas seisus hoone, mida oli suhteliselt väikeste kulutustega võimalik kohe politsei kasutusse võtta. Hoone oli küll,aga siis selgus, et kõik tööks vajalik tuleb meil endal leida. See oli huvitav ja erakordne aeg, kus paljud ettevõtmised tehtitalgute korras või entusiastlikeja abivalmis inimeste abiga.

KGB raudkapp

1992. aasta suvel tegi prefekt Juhan Kubu mulle ettepaneku asuda Palivere politseijaoskonna komissari ametikohale. Paari kuu jooksul pidin ühistule kuuluva hoone kohendama ümber politseijaoskonnaks. Eelarves selleks raha ei olnud ja kõik tuli lihtsalt leida.

Siseministeeriumi majanduskeskuse toredad ja mõistvad inimesederaldasidPalivere politseijaoskonna hoone sisustamiseks 10 000 krooni. Pagari tänava KGB majast anti võimalus valida kasutatud mööblit ja raudkappe.

Nõukogude ajal oli igal ametnikul isiklik raudkapp ja mõnel isegi kaks. Ühe kapi vastu tekkis mul eriline huvi, sest see oli lukus. Tundus, et see on dokumente täis javõis ajaloohuvilisele huvi pakkuda. Andsin korralduse raudkapp autole tõsta. Abimeeste silmad läksid suureks, kuinad aru said, et kapp on kaupa täis ja väga raske. Paliveres avasime kapi suure õhinaga ja üllatus oli suur, kui nägime, et kapp oli maast laeni täis põrandalt üles kistud tammeparketi lippe.

Ettevalmistustööd jaoskonna avamiseks laabusid. Sidemehed paigaldasid masti ja raadioside seadmed. Piirsalust Vene raketibaasist sain relvaruumi varbseina, mis pärast kohendamist sobis ajutise kinnipidamisruumitõkkeks.

Palivere politseijaoskond alustas tööd 1. septembril kümne politseinikuga, hiljem suurenes koosseis viie võrra. Aasta pärast töötas jaoskonnas juba 18 politseiametnikku ja kaks teenistujat. Jaoskonna koosseisus olidvallakonstaablid japaar patrulliekipaaži, et tagada piirkonnas ööpäevane politseitöö.

Üheksakümnendate alguses kasvas kuritegevus hoogsalt ja korrakaitses osaleda soovijate arv oli suur. Oli neid, kes ei suutnud kuritegevuse kasvu lihtsalt pealt vaadata ning otsisid mõistlikku tegevust kodukaitse või kaitseliiduga liitudes.

Kaitseliidu tegevus Ristil ja Paliveres oli kohaliku politseitööga tihedalt seotud ja prefektuuri juhtkond lubaskaitseliidu Risti malevkonna keskuse tuua Palivere politseimajja. Kaitseliidul tol ajal raha ei olnud ja ega politseilgi seda ülearu olnud. Selline lahendus oli aga kasulik mõlemale poolele:kaitseliit sai kasutada politsei ruume ja meie saime abikäsi.

Leidus ka ettevõtlikke äriajamisest huvitatud inimesi, kessoovisid, et politsei oleks tasemel. Aeg oli keeruline ja turvafirmadele polnud veel võimalik loota. Politsei oli ainus võimalus, et endja oma vara kuritegelike jõukude või katusepakkujate eest kaitsta. Sellepärast oli politseilküllalt sõpru ja abilisi, kellele sai vajadusel loota ning kellele pidime pakkuma võimalustigapäevases politseitöös osaleda.

Kurjategijad panid proovile

Palivere politseijaoskond oli tegutsenud lühikest aega, kui tuli rinda pista mitme kurjategijate jõuguga, rääkimata varastest, petistest ja kelmidest, keda toonane segane aeg tegutsema pani. Vahetult pärast politseijaoskonna loomist tabati nii kohalikke kurjategijaid kui ka Tallinnast Läänemaale vargile saabunud kampu. Huvitavaid lugusid on palju, aga üht esimest tahaksin jagada.

1992.aasta juunis kõlas Eesti Raadios tolle aja kohta väga omapärane reklaam: „Tahate kaitsta oma vara, elu ja kõike, mis teile kallis, siis võtke telefonitoru, valige nr 421 313. Teie mure saab alati kuulatud ning loodame, et teil on sellisel juhul üks mure vähem.” Usaldust sisendav mahe raadiohääl pakkus aktsiaseltsi Turvat teenuseid.

Sel telefoninumbril helistades sai teada, et firmal on pakkuda ihukaitsjaid, detektiive, valvureid-kodukaitsjaid ning ta paigaldab ka signalisatsiooniseadmeid ja osutab muidki teenuseid. Ei unustatud rõhutada, et tegu on asjatundjatega. Vihjati, et Turvati kaudu võib abi saa­da ka politseilt, etaktsiaseltsis löövad lepingu alusel kaasa kogenud Tallinna politseinikud. Ja ometi…

1992. aasta septembris murti sisse Risti toidupoodi. Vargaid kohetabada ei õnnestunud. Nädalhiljem püüti tühjaks teha juba üht Ristil asuvat erapoodi. Selle omanik oli aga üles pannud signalisatsiooniseadmed, mida ei õnnestunud varastel välja lülitada. Samal ööl murti Risti toidu­poodi uuesti sisse ja võeti kaasa, mis esimesest korrast maha jäi. Tähelepanu äratas, et vargad monteerisid maha ja võtsid ühes ka kaupluse signalisatsiooniseadmed.

Mõni päev hiljem murti sisse Kirbla poodi, seejärel Üdruma kauplusse. Mõlemal korral viidi kaasa ka signalisatsiooniseadmed. Kõik need sissemurdmised pandi toime nädala algupoolel. Ilmselt teati, et politsei on väljas nädalalõppudel ja siis on vahelejäämise võimalus suurem.

Palivere politseinikele oli see tõsine pähkel, aga kus tegijaid, seal nägijaid ja peagi saime teada, et vargad liiguvad sinise sõiduautoga. Mitmes kaupluses, sh Risti erakaupluses oli enne sissemurdmist käinud meeldiva olemisega noormees ja tundnud huvi kaupluse varustamise ja lahtiolekuaegade vastu. Nüüd ilmus sama noormees uuesti Risti erapoodi ja tundis huvi, kuidas kaupa hoitakse. Kuritegevuse kasvule vihjates teatas ta, et nende firma paigaldab signalisatsiooniseadmeid. Ütles, et on Sulev ja tal on aktsiaselts nimega Turvat.

Teisipäeva, 22. septembri öösel tuli signaal, et sisse üritati murda Palivere tehase kauplusse. Uks löödi maha, kaup oli äraviimiseks valmis pandud, kuid tehase valvur sattus kurjategijaile peale. Politseid informeeriti, et kurjategijad sõitsid Martna poole. Ühepolitseiauto saatsime Martnasse ja teisega sõitsime Taeblasse.

Taebla kaupluse läheduses märkasimegi sinist autot. Selle järel sõites märkasime üllatusega, etauto tõmbas teepervele,peatusja aknast lükati välja liikluspolitsei sau –otsustati mängida korravalvureid. Pidasime kamba kinni ja toimetasimePaliverre. Kinnipeetud olid üleolevad, käitusid pretensioonikalt, ähvardasid ning nõudsid advokaadi ja prokuröri kutsumist.

Siis saime ka esimese korraliku õppetunni. Kui osa politseinikkeoli vastu hommikut sööma läinud, rääkisid kinnipeetud valves olnud ametnikule, et soovivad trepil suitsu teha, ja viimane lubaski. Ühel hetkel kargasidaga kinnipeetud autosse ja kihutasid minema. Politseileoli see väga halb, aga nende otsimisega ei tulnud siiski suurt vaeva näha, sest mehed põrutasid otsejoones Haapsalluprefektuuri korrapidaja jutule ja nõudsid Palivere politseinike karistamist, sest neid olevat seadusvastaselt kinni peetud, ähvardatudkarmide karistustega ja kinnipidamisel kasutatud füüsilist jõudu.

Meie tegime oma tööd edasi ja peagi selgus, et tegemist oli turvalisust tagava aktsiaseltsi Turvat meestega. Prillidega noorhärras tunti ära Sulevi-nimeline mees, kes oli sissemurdmisele eelnenud päevadel käinud kauplustes infot hankimas. Sulev oli õppinud mõne aasta Tartus juurat ja enda sõnul mõnda aegaka prokuratuuris uurijana töötanud. Selgus, et 1959 sündinud Sulev oli mitmel korral kohtu poolt karistatud ja see oli ka põhjus, miks tema turvateenustega tegelevat aktsiaseltsi ametlikult ei registreeritud. Sulev ei jätnud aga jonni ja tegeles oma unistuste tööga edasi. Tema „firma”paigaldas ettevõtete ja kaupluste ruumidessesignalisatsiooniseadmeid, kuid kliendid ei võinud aimatagi, et need seadmed on maha võetud mõnest maakauplusest. Turvati sildi all valvasid inimesed ametiasutusi ja kodusid, osa „töötajaid” oli ametis ihukaitsjana ja detektiivina. Näiteks kasutas Turvati teenuseid ka Edgar Savisaar ja metallimiljonär Tiiu Silves.

Esimesed kliendid

Palivere politseijaoskonna tegemistest liigub mitmeidlegende ja lugusid. Meenutanüht juhtumit ajast,mil jaoskond polnud veel ametlikult avatud. Kohalikud Palivere noormehed otsustasid meid proovile panna: nad olid ostnud alkoholi,tarvitasid seda metsa all ja ühel hetkel püüdsid meiega tutvust sobitada. Tutvuse sobitamine lõppes sellega, et poisid olid esimesed, keda Palivere politseijaoskonnas värskelt ehitatud arestikambrisse paigutasime.

Lugu sai jätku aastaid hiljem, kui 1995.aasta suvel Tallinna–Haapsalu rongiga paar peatust sõitsin. Sisenesin Balti jaamas vagunisse, kuhu oli juba kogunenud noorukite kamp. Tarvitati alkoholi ning jutt oli kõva ja teisi häiriv. Olin erariietes, aga äkki tundis üks noormees mu ära ja ütles teistele: „Lõpetage ära. See on Palivere politseinik.” Tundsin ära sama noorukite seltskonna, kellest mõned olid osalenud Palivere politseijaoskonna arestikambri „testperioodil”. Nad olid mõistnud, et see võib nüüd Tallinnas korduda.

Toonasel keerulisel ajal poleks politsei üksi suutnud kurjategijaist jagu saada. Suureks abiks olid kohalikud omavalitsusjuhid, vallaametnikud ja kohalikud ettevõtjad (Taebla jõusöödatehas,Jart, Lääne-Risti, Metlin ja Linpet). Kui teistel prefektuuris oli raskusi töövahendite hankimisega, siis tänu headele abilistele oli meil sel ajal väga hea lauaarvuti, parimad sidevahendid ja muu vajalik ning ka autokütusega polnud meil suurt muret.

Meil oli väga hea koostöö tollase Lääne Elu toimetusega ja tänu sellele said inimesed paljudest me muredest ja tegemistest hea ning adekvaatse pildi. Tänan kõiki, kes olid Palivere politseijaoskonna loomise juures, osalesid Palivere politseijaoskonna ülesehitamisel ning aitasid neil keerulistel ja segastel aastatel hoida korda ja tagada piirkonnas turvalisust. Eriline tänu kõigile kolleegidele, kes töötasid aastail 1992–1994 Palivere politseijaoskonnas ja kellega koos sai erakordselt huvitaval ajal seda rasket tööd tehtud.

Udo Rehkalt

Palivere politseijaoskonna komissar 1992–1993