Haapsalu linnavalitsuse linnakeskkonna osakonna juhataja kt Sirli Vaksmanni sõnul pole osa Haapsalu kinnistuomanikest siiani jäätmeveolepingut sõlminud, osa nende prügist jõuab ilmselt ka pakendikonteineritesse.
Foto: Arvo Tarmula
Juunis vahetas Eesti taaskasutusorganisatsioon ETO ümber oma Haapsalu pakendikonteinerid. Linnavalitsus kasutas seda ära kahe kõige probleemsema konteineri ümberpaigutamiseks, et ohjeldada prügistajaid.
Vahetuse üks põhjus oli lihtne tõsiasi, et vanad mahutid olid amortiseerunud. Nende välimus, kasutusmugavus ja otstarve ei vastanud enam ei käitleja ega tarbijate ootustele. Teine ajend oli leida lahendus prügistamise probleemile. „Olime kimpus pakendikonteinerite väärkasutamisega. Tihtilugu reostati pakendikonteinereid ja nende lähiümbrust olmeprügi ja muude jäätmetega, mis ei ole pakend,” ütles ETO juhatuse liige Siret Kivilo.
Süüdimatud prügistajad
Kivilo sõnul tegi linnavalitsus ETO-le ettepaneku kaotada need pakendipunktid, kuhu juba pikemat aega veetakse tavaprügi.
Juunis, mil ETO konteinerid ümber vahetas, laskis linnavalitsus endise Viigi poe vastas asunud Uus-Sadama/Neidude tn konteinerid paigutada teisele poole Väikest viiki muruplatsile Haapsalu Veevärgi pumpla kõrvale. Mulla tänava pakendikonteinerid viidi aga staadioni kõrvalt Raudtee tn 2 kinnistule.
Juba möödunud aastal oli samal põhjusel kaotatud Lahe ja Lembitu tänava pakendipunkt. Sealne segapakendi konteiner viidi Lihula mnt keskkonnajaama.
„Linn kulutas igas kuus hulga raha pakendikonteinerite ümbruse heakorrastusele ja olmeprügist tühjendamisele, sest osa mitteteadlikumaid linnakodanikke viis pakendikonteineritesse ja konteinerite kõrvale süüdimatult oma olmeprügi,” ütles Haapsalu linnavalitsuse linnakeskkonna osakonna juhataja kt Sirli Vaksmann. On alust arvata, et oma prügist vabanesid sel viisil ka need inimesed, kes pole jäätmevedu endale tellinudki.
Kui pakendikonteinerisse on pandud tavajäätmeid, siis ETO seda tasuta ei tühjenda ja linnavalitsus peab tellima tasulise tühjendamise Ragn Sellsilt. Konteineri ümber lohistatud prügi ärakoristamine on aga Haapsalu Linnahoolduse ülesanne ja maksab ju seegi.
„Kokku me räägime lisakulust suurusjärgus tuhat eurot kuus,” hindas Vaksmann lisakulu.
Ka tavaprügisse uppuvate pakendikonteinerite naabruses elavad inimesed kaebasid linnavalitsusele.
Vähem reostust
Nüüd on konteinerid üle kuu aja uutes asupaikades. „On olnud kasu,” ütles Vaksmann.„Kuna tegemist on veidi kõrvalisemate asukohtadega, ei kipu linnakodanikud konteinereid olmeprügiga enam prahistama.”
Oma osa võib olla ka uue kujuga konteineritel. Seda kinnitas ka Siret Kivilo. „Vanad mahutid olid kandilised, pressautoga teenindatavad luukidega metallkonteinerid, mis meenutasid välimuselt olmeprügi konteinereid. Uued mahutid on silindrikujulised, neid tühjendatakse kraanaga varustatud veokiga ja on kasutamiseks sobilikumad,” selgitas ta.
„Samasugused silindri tüüpi pakendimahutid on meil juba aastaid kasutusel tiheasustuspiirkondades – Tallinnas, Tartus ja Pärnus – ja nendega kogutava pakendimaterjali kvaliteet on olnud kandiliste pakendikonteineritega võrreldes tunduvalt parem. Ka elanikud on silindri tüüpi mahutid hästi vastu võtnud. Pakendipunkti ümbruse reostus on vähenenud ja mahutitesse ei tooda enam nii palju olmeprügi,” sõnas Kivilo.
Kivilo sõnul vahetas ETO Haapsalus kõik vanad pakendikonteinerid uute vastu. ETO konteinerite arv suurenes linnas 22-lt 28-le. Ühtlasi on uued mahutid vanadest suurema mahutavusega ja sobilikumad kasutada. Vanad mahutid olid 2,5 m³, uued 3 m³, uutel mahutitel on pakendisisestusavad suuremad ja neil pole ebamugavaid ega kolisevaid metall-luuke, ütles ta.
Vaksmanni sõnul on pärast kogumispunktide kolimist saanud ta kõnesid linnaelanikelt, kes on pahased, et uued konteinerid on kaugel. „Vanalinna on üht pakendipunkti juurde vaja küll, aga sellele asukohta leida on raske. Tänavad on kitsad, palju pargitakse autosid, aga me tegeleme sellega,” kinnitas Vaksmann.
KONTEINERID
Asukoht / Kastid / Uus asukoht
Keskkonnajaam / Segapakend, vanapaber / Ei muutunud
Mulla tn / Segapakend, vanapaber / Raudtee tn 2
Lehe-Tüve / Segapakend, vanapaber / Ei muutunud
Tedre ja Räägu tn nurk / Segapakend / Ei muutunud
Eha ja Koidu tn nurk / Segapakend / Ei muutunud
Jalaka ja Kase ristmik / Segapakend / Ei muutunud
Kaluri tn lõpp / Segapakend, vanapaber / Ei muutunud
Koidula ja Rahu tn nurk / Segapakend / Ei muutunud
Lahe-Lembitu / Segapakend / Lihula mnt keskkonnajaam
Kastani poe taga / Segapakend / Ei muutunud
Kuuse tn ja Niine tn rist / Segapakend / Ei muutunud
Uus-Sadama ja Neidude rist / Segapakend, vanapaber / Suur-Liiva 29 Haapsalu Veevärgi pumpla kõrval
Uus tn / Segapakend / Ei muutunud
Tubdub kül, et ise prügi eest maksta on liig mis liig. Isegi oma vana mööblit ei taheta ise ära vedada. Viskame aga teiste konteineritesse.
Sõitsin eile rongiga sellest konteinerjaamast mööda. Merevaadet nad igatahes rikuvad korralikult. Kas muud kohta siis polnud, kui mere äärde, päikesepromenaadile ehitada prügi sorteerimiskeskus.
osa nende prügist jõuab ilmselt ka pakendikonteineritesse…
“Ilmselt” on väga palju asjua. Tõestust on vaja faktidena, mitte kellegi arvamusplära.
1000 eur kuus lisakulu. See teeb ~10senti elaniku kohta. Selle raha eest saaks ju iga pere juurest kord kuus olmejäätmed ära lasta vedada. Linnal kulu ei kasva – linnakodanikel aga oleks TASUTA teenus ja vaevalt, et keegi viitsiks tänavanurgale /metsa alla midagi sokutama hakata, kui oma ukse tagant linn prügi ära veaks.
Mulle meeldib su loogika:D.
Nôus!
Nôus!
Aga linna kodulehel on ikka üleval veel vanad konteinerite asukohad! Palun muuta ka kodulehel olevaid aadresse !!!
kas tõesti leidub Haapsalus inimesi kellele 10 sendine prügiarve kuus on õlejõu käiv?
Linnakeskonna töötaja sõnul ei täida elanikud seadust-ei sõlmi prügilepinguid.
Kes peaks sellega tegelema? kas mitte see ametkond ise?
Seaduste täitmise kontroll on vist liigne koormus ametnikele!
Peideti ära. Ah, et seda nimetatakse nüüd peitmiseks ?
Mängu nimi on “leia sirli ja konteiner”. Auhinnaks Sukles linnapeaks.