Möödunud laupäeval, 1. juulil avas moekunstnik Liivia Leškini abikaasa Siggi ehk Sigurdur Örn Brynjolffson Kalda tänaval galerii.
Punase uksega galeriis leidub nii graafilist disaini, joonistusi, karikatuure, illustratsiooni, maale kui ka animatsioone, mis loodud vahemikus 1966–2017 ehk peale kunstniku õpinguid kunstikoolis.
Sigurdur Örn Brynjolffson, pseudonüümiga Siggi, on islandlasest graafiline disainer ning animaator. Eestisse sattus ta tänu Liivia Leškinile ning Haapsallu tänu 1997. aastal Leškinile tagastatud majale. Nüüd elavadki kunstnikud Haapsalus. Kolm aastat tagasi soetati ka tagahoovi külje all asuv tühjalt seisev hoone. „Alguses oli ruum kola täis ning pidi palju lammutama,” jutustas kunstnik galerii saamisloost. Praegu on ruumid tühjaks tehtud, ehitatud kunstnike soovi järgi ümber ning riiulid, millel ilutsevad Siggi tööd, seina löödud.
Siggi tööde seas leidub palju päevakajalist kujutavat ning ka poliitilist. Näiteks on Haapsalu galeriis 1969. aasta juulis loodud seeria imelikest sõidukitest, mis sai inspiratsiooni just ameeriklaste Apollo 11 kosmosemissioonist, mis teadagi lennutas esimese inimese Neil Armstrongi Kuule. „Mul on üks eriti suur masin veel kodus Islandil,” seletas ta veidi elevusse sattudes. „Ilmselt see oli selline sündmus, mis puudutas kõiki ja nii ei saanud ka mina sellest mööda vaadata,” nentis Siggi.
Inspiratsioonist Siggil puudu ei tule. Küsides, kas kunstnikul on ka vaesemaid päevi, mil napib ideid või inspiratsiooni, raputab kunstnik nõutult pead. Ideid voolab Siggi pähe kõigest ümbritsevast: tänavalt, uudistest, unenägudest. Kunstnik räägib, et kui parasjagu paberit ei kipu ees olema, siis peas jooksevad ikka pildid. Vaid siis, kui kunstnikul ilmus iga päev koomiks, oli vahepeal vaja natuke rohkem mõtteid koondada. „Siis teadsid, et midagi peab tulema, aga õnneks on need joonistused väga kerged ja valmisid kiiresti,” rääkis kunstnik oma igapäevatöö kogemusest.
Kaks suuremat galeriis ilutsevat maali said inspiratsiooni suurest ruumist, kus kunstnik joonistas animatsiooni tarvis väikeseid joonistusi. Tundes aga, et nii suurt tööpinda vaid väikeste joonistuste jaoks kasutada on lausa priiskamine, hakkasid animatsioonidega paralleelselt valmima naaberriigi pealinnas Helsingis suurtel paberitel maalid ja joonistused. „Ruum oli suur, aga mina istusin vaid ühes väikeses nurgas ja nokitsesin enda animatsioonide kallal,” meenutas Siggi. Suuruselt võrdväärseid taieseid näitusel väga palju ei leidu, see on ka põhjus, miks need kaks tööd kohe galeriisse sisenedes pilku püüavad.
Kahe ruumi peale jaotatud näitus sisaldab küll paarisadat tööd, kuid siiski väga väikest osa kogu töödest. Pärin, kas tegu on kullafondiga, sellega kunstnik ei nõustu. Samuti ei ole tööd valitud ühe kindla printsiibi põhjal.
Näituselt leiab eestlasele veidi tuttava Pu ja Pa nii animatsiooni- kui ka koomiksiversioonina. 1994. aastal, kui Siggi töötas koos Nukufilmiga, hakkas ilmuma animatsioon Pu ja Pa. „Oli keeruline iga hommik järjest tööle minna,” rääkis Siggi Nukufilmi ajast. 2003. aastal leidsid Pu ja Pa oma koha paberil. Neid võis näha ja lugeda Lääne Elu veergudel.
Kunstnikule meeldib galerii juures väga, et vastupidi tavalisele joonistuste seinale riputamisele saab nad panna seinale kinnitatud riiulitele. „Nii on mul võimalus rohkemaid töid demonstreerida,” rääkis kunstnik. Kolmandas ehk kõige tagumises ruumis, kus hakkab tegutsema Liivia Leškin, seisavad veel kastid kangastega.
Galeriid on võimalik külastada teisipäevast laupäevani ajavahemikus 11–16. Punane uks ning plakatid juhatavad õigele teele ja uksest sisenedes on kunstnik ise külalisi soojalt vastu võtmas.
Fotod: Arvo Tarmula
