1992. aasta Eesti rahareformiga võttis Eesti Vabariik rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva (20. juuni kuni 22. juuni) jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend Eesti kroon.
12. aprill 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse üleminekuks oma rahale 24. detsembriks 1991, kuid tulenevalt vastuoludest tollase Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja peaministri Edgar Savisaare vahel ei saanud see teoks. Pealmiseks tüliküsimuseks oli, kas minna oma rahale üle kohe või kasutada vaheetappi, nagu tegid naabrid (Läti rublis). Eesti Panga oma rahale ülemineku kontseptsioon nägi ette kohest oma raha kasutuselevõttu, Valitsuse oma (mis loodi Bo Kraghi juhtimisel) aga vaheetapi kasutamist.
Reformi ettevalmistamine sai uue hoo Siim Kallase saamisega Eesti Panga presidendiks 23. septembril 1991.
Fakte
- Rahavahetus toimus 20. juunist kuni 22. juunini 1992;
- Rahavahetajate nimekirja oli kantud 1 410 951 residenti, kellest 1 096 706 ka raha vahetamas käis. Keskmiselt vahetati raha 136,41 krooni eest.
- Eesti residendid võisid vahetada sularaha kuni 1500 rubla kursiga 10 rubla = 1 kroon, summad üle selle sai vahetada kursiga 50 rubla = 1 kroon;
- Kroonideks vahetati ka kõik Eesti pankades olnud rublaarved (kursiga 10 rubla = 1 kroon)
- 21. juunil teatas Siim Kallas, et ringlusse lasti 593 164 250 krooni.
- Rahareform sidus Eesti krooni Saksa margaga suhtes: 1 DEM = 8 EEK (ametlik kurss), Euro (EUR) kasutuselevõtuga 1999. aastal fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursi alusel) euro suhtes: 1 EUR = 15,64664 EEK. Kui Eesti astus 2004. aastal vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks, siis kaotati viimane, 7. koht (0,00004) ära põhjendusega, et kõigi eurole üle läinud valuutade ümberarvestamise tegur oli kuuekohaline, st nüüd on kurss 1 € = 15,6466 EEK.
- Krooni saabudes juunis 1992 maksis leivapäts 80 senti kuni 1,50 krooni. Suhkrukilo maksis 6,60, 200-grammine võipakk 3,50.
- Keskmine brutopalk oli 1992. aastal ehk krooni tuleku ajal 549 krooni, põllumajanduses isegi vaid 388 krooni.
Allikas: Vikipeedia