Riigikogus Eesti Inimarengu aruannet (EIA) tutvustanud teadlased tõid probleemina esile keelepõhise segregatsiooni.
Aruande peatoimetaja, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru sõnul on viimase 25 aasta jooksul kiiresti kasvanud elukoha segregatsioon, mis tähendab seda, et eesti ja vene emakeelega inimesed elavad ka Tallinna sees üha enam erinevates piirkondades, edastas riigikogu pressiesindaja.
Näitena tõi Tammaru välja, et Euroopa Liidust pärit sisserändajad asuvad elama Tallinna kesklinna, näiteks Kalamaja piirkonda, kus on palju eesti emakeelega inimesi. SRÜ-st pärit sisserändajad asuvad aga elama Tallinna paneelelamute piirkondadesse, kus on tuttav keelekeskkond, vene koolid, kuhu saab oma lapsed õppima panna.
Tammaru sõnul taastoodab selline paralleelühiskondade kogu, mille Eesti on nõukogude ajast pärinud, kaasaegse nüüdississerändega seotud segregatsiooni. Ta selgitas, et kui tööturul on erinevused, siis on sissetulekute erinevused. Kui sissetulekud on erinevad, siis inimesed asuvad elama eri piirkondadesse.
“Koolid on meil elukoha- ja piirkonnapõhised – lapsed lähevad oma lähimasse kooli. Järelikult ka haridus ja koolid on segregeeritud ja see segregatsioon haridusest jõuab omakorda tööturule,” rääkis professor ja märkis, et nõiaring segregatsioonis töötab samamoodi Euroopa riikides.
Tallinna Ülikooli professor Ellu Saar rääkis riigikogus, et tööturu rahvuslik segregatsioon tegelikult takistab oluliselt ühiskonna lõimumist, juba seetõttu, et eri rahvusest inimesed ei tegutse koos.
Saar tõi segregatsiooniga kaasneva probleemina esile tajutava ebavõrdsuse. Ta viitas integratsiooni monitooringuandmetele, mis näitasid, et vaid kolmandik teisest rahvusest inimesi tunneb, et neil on eestlastega võrdsed võimalused erasektoris. Veelgi vähem on neid, kes tunnevad, et neil on võrdsed võimalused jõuda juhtivale tööle kas siis omavalitsuses või riigiorganites.
Ka Saar asus seisukohale, et segregatsioon on väga tugevalt seotud rahvuslik-keelelise jaotumisega Eesti haridussüsteemis.
Saar tõi veel välja eestlaste koondumise valgekraede ametitele, samas kui Eesti venelased koonduvad märgatavalt rohkem just lihttööliste ametikohtadele. Eesti venelaste puhul tõi ta veel esile, et paljud neist kellel on kõrgharidus, ei tööta vastaval ametikohal. “See näitab, et me ei suuda kasutada kogu seda potentsiaali Eesti tööturul ära,” ütles Saar.
Saare sõnul on eesmärk tagada Eesti venelaste juurdepääs nendele soodsatele tegevusaladele, sealhulgas avalikku sektorisse. Paindlikumad peksid olema tööturule sisenemise võimalused, näiteks üleminekuperiood töö käigus eesti keele oskuse parandamiseks, samuti keeletoe pakkumine.
Riigikogus toimus neljapäeval Eesti Inimarengu aruanne 2016/2017 pealkirjaga “Eesti rändeajastul” tutvustus ning seda said kommenteerida ka riigikogu liikmed.
Aruanne käsitleb valdavalt rännet ja Eesti seoseid rände ning võrgustunud ja hargmaise maailmamajandusega.