Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) kutsus valima parimaid keskkonnaprojekte. Nädalase rahvahääletuse tulemusena selgusid võitjad kõigis viieteistkümnes maakonnas. Läänemaa keskkonnasipelgaks kuulutati Saunja Loodushariduskeskuse keskkonnahariduslikud programmid Läänemaa hariduslike erivajadustega lastele ja puuetega inimestele.
Projekti eesmärgiks oli kaasata keskkonnahariduslikesse tegevustesse sihtrühmad, kelle võimalused sellistel üritustel osaleda on piiratud (riskilapsed ja -noored, puuetega inimesed). Projektis osalejatele tutvustati jäätmete vähendamine võimalusi, jäätmete liigiti kogumist ning erinevaid Läänemaa kaitsealasid.
KIKi toetab keskkonnaprogrammist ettevõtmist 4311 euroga.
Kokku andsid inimesed konkursil üles seatud 75 keskkonnaprojektile KIKi Facebooki lehel 2674 häält. Esindatud on projektid erinevatest valdkondadest – alates raudteetaristu ja veemajanduse projektidest kuni koolide õppeprogrammideni, mida riik KIKi kaudu rahaliselt toetas.
KIK kutsus valima parimaid keskkonnaprojekte. Nädalase rahvahääletuse tulemusena selgusid võitjad kõigis viieteistkümnes maakonnas. Kokku andsid inimesed konkursil üles seatud 75 keskkonnaprojektile KIKi Facebooki lehel 2674 häält. Esindatud on projektid erinevatest valdkondadest – alates raudteetaristu ja veemajanduse projektidest kuni koolide õppeprogrammideni, mida riik KIKi kaudu rahaliselt toetas.
Maakonnasipelgad on rahva soovil:
- Ida-Virumaa – Mäetaguse valla Pagari mõisa pargi puistu korrastamine (269 häält). Projekti viis ellu Mäetaguse Vallavalitsus.
- Valgamaa – Tõrva Gümnaasiumi õppeprogramm „Loodus tunneb meid, kas meie teda tunneme?“ (240 häält). Projekti viis ellu Tõrva Gümnaasium.
- Viljandimaa – korrastati Kärstna mõisa rahula kivisild ja taastati kiviaed (143 häält). Projekti viis ellu MTÜ Anrepi Lõvi.
- Võrumaa – Rõuge Ööbikuoru rajati omanäoline vaatetorn ja korrastati külastuskompleks (132 häält). Projekti viis ellu Rõuge Vallavalitsus.
- Tartumaa – soetati jäätmeautoklaav tervishoius tekkivate nakkusohtlike jäätmete käitlemiseks (126 häält). Projekti viis ellu SA Tartu Ülikooli Kliinikum.
- Põlvamaa – Maaritsa küla vee-ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine (77 häält). Projekti viis ellu OÜ Saverna Teenus.
- Läänemaa – Keskkonnahariduslikud programmid Läänemaa hariduslike erivajadustega lastele ja puuetega inimestele (72 häält). Projekti viis ellu Saunja Loodushariduskeskus.
- Saaremaa – Saaremaa Ühisgümnaasiumi käis välilaagris (66 häält). Projekti viis ellu Saaremaa Ühisgümnaasium.
- Jõgevamaa – Loodusainete aktiivõppetunnid Jõgeva Põhikoolis (65 häält). Projekti viis ellu Jõgeva Põhikool.
- Järvamaa – Vana-Veski paisust tehti kalapääs (63 häält). Projekti viis ellu MTÜ Jägala Jõe Hüvanguks.
- Harjumaa – Kehra raudteepeatuse ühendamine erinevate liikumisviisidega (61 häält). Projekti viis ellu Anija Vallavalitsus.
- Raplamaa – Kuusiku Altveski vesiveski paisule rajati kalapääs (61 häält). Projekti viis ellu MTÜ Kuusiku Kaitseala.
- Lääne-Virumaa – Kadrina katlamaja sai suitsugaaside pesuri (41 häält). Projekti viis ellu AS Kadrina Soojus.
- Pärnumaa – Kaisma Suurjärve puhkeala matkaraja rekonstrueerimine (39 häält). Projekti viis ellu MTÜ Järvemaastik.
- Hiiumaa – Suuremõisa pargi rekonstrueerimine (21 häält). Projekti viis ellu Hiiumaa Ametikool.
KIK peab laureaate silmas teemakohase tänutahvliga, mille annavad projektide elluviijatele üle asutuse maakondlikud esindajad.
KIK korraldas Maakonnasipelga konkurssi juba seitsmendat korda. Nominendid konkursile pakkusid välja KIKis projektidega tegelevad inimesed enam kui tuhande projekti hulgast, mis 2016. aastal lõpetati. Nende hulgas on nii siseriiklikust keskkonnaprogrammist kui ka eurorahadest ellu viidud projekte. Oma lemmiku sai KIKi Facebooki lehel valida eelmisel aastal joone alla saanud keskkonnaprojektide hulgast ning võitjateks tulid projektid, mis said enim hääli. Häälte andmisele piiranguid ei olnud ning toetada võis ka mitut projekti.
2016. aastal lõpetati 1189 keskkonnaprojekti, mida KIK toetas kokku 188 510 536 euroga. Nende hulgas oli ka mastaapseid projekte (veemajandus, trammitaristu), mille teostamine kestis mitu aastat.
KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Seitsmeteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 tuhandet keskkonnaprojekti enam kui 1,2 miljardi euroga.