Ettevõtlus maal peab kasvama. Tehnovõrkudega liitumise toetus, energiaintensiivsetele ettevõtetele hinnasoodustused, lihtsustatud korras riigilt maa taotlemine – nende tegevustega tahab riik maapiirkonna ettevõtlusele hoogu juurde anda, kirjutab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo (pildil).
Inimesed elavad seal, kus paiknevad töökohad. Omavalitsusi, kuhu on inimesi viimase seitsme aasta jooksul juurde tulnud, on 210st (ühinemisi arvestamata) 28. Umbes 43% rahvastikust elab Harjumaal ja ca 31% Tallinnas. Eesti rahvastik vananeb ja väheneb. Kuidas seda tendentsi peatada? Vana tõde on see, et lapsi sünnib rohkem maal kui linnas ja riik on rikkam, ebavõrdsus väiksem ning ühiskond tervikuna õnnelikum, kui regionaalne areng on riigis ühtlane.
Järelikult tuleb teadlikult toetada töökohtade teket väljapoole suurlinnu. Valitsusel on selleks mitmeid plaane – alates riiklike töökohtade väljaviimisest Tallinnast, lisavahendite suunamisest teede ehitusse ja transporti kuni kaasaegsete munitsipaal üürielamute rajamise ja viimase miili väljaehitamise toetamiseni välja.
Kohe-kohe, mais on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus avamas toetust, mis on mõeldud ettevõtetele, kes asuvad väljaspool Tallinna ja Tartut ning neid ümbritsevaid valdu. Kuna tehnovõrkudega liitumise kulukust on paljud ettevõtjad eeskätt maapiirkondades välja toonud ettevõtluse edendamise takistusena, siis otsustasime luua toetuse elektrivõrkude, vee- ja kanalisatsiooni ning sidevõrguga liitumiseks.
Toetust saab taotleda nii võrguga liitumiseks kui ka olemasoleva tootmisvõimsuse suurendamiseks. Riik toetab kuni 60 protsenti projekti maksumusest, maksimaalselt 100 000 euroga.
Loodan väga, et huvi selle toetuse vastu saab olema suur ja me näeme tänu sellele palju uusi arenguid ja töökohti juurde tekkimas.
Hea uudis on ka see, et uuest aastast on rakendumas kaua oodatud elektriaktsiisi langus energiaintensiivsetele ettevõtetele Euroopa Liidus lubatud miinimummäärani.
Selleks aga, et kohalik omavalitsus ja ettevõtjad saaks kaasa aidata piirkonna arengule, saab peagi võimalikuks ettevõtluseks riigilt maa taotlemine lihtsustatud korras.
Toetades ettevõtjaid investeeringute tegemisel ja panustades majanduskeskkonna arendamisse ning selle atraktiivsuse tõstmisesse üle Eesti, loome kaasaegseid töökohti kohapeal ja anname sellega oma inimestele võimaluse teenida leiba ja rajada kodu siin Maarjamaal. Ainult nii on meil tulevikku.
oli võimalik siis, kui kolhoosid, sovhoosid kohapeal kohalikku toodangut tootsid, nüüd, kus põllumajandus maal on likvideeritud ja asendatud import toiduainega, pole kellelgi enam huvi ega ka võimalustkohapeal midagi toota, sest toetatud impordile vastu ei saa, kui siis ainult kohapeal välisomanduses suurtootjad, kes ka meie toetused ära söövad
Huvitav, kui Urve Palo käis ettevõtlusministrina nädapäevada tagasi Saaremaal, siis polnud tal muust rääkida, kui paranevast parvlaevaühendusest, et saarlased saaks mandirmaal paremini tööl käia?
See kõik on äraütlemata tore aga….
… toetus toetamise pärast ei vii elu edasi. Toetuste najal “äraelamine” on saanud Eestis uueks “majandamise” viisiks. Ei peaks tulema ministrile üllatusena? Lisaks lokkav korruptsioon juba riigi tasandil, rääkimata siis kohalikust tasandist.
Seega paar ettepanekut…
…
1. Riik investeerib sinna, kuhu erasektor või kohaliku omavalitsuse tasand on nõus kaasfinantseerima, lisaks peaks riigi osa jääma kaasfinantseerimisel väiksemaks. Mingit jooksev/-käidukulude kandmist ei ole.
2. Riigile olulised investeeringud (transpordiühendused, uued majandussektorid jne.) võib kanda riik täies mahus, kuid nende üle peab teostama ka riikliku järelvalvet ning nende investeeringute käidukulude katteallikaks ei tohi saada olemasolevad vahendid. Ehk projektil peab olema mõistlik tasuvusaeg.
3. Ebamõistlikud investeeringud lõpetatakse koheselt. Peetakse arvestust investeeringute tulukuse üle.
EAS-i rahastatavad “äriprojektid”, “Targa maja stiilis” (toetus kompetentsikeskuse loomiseks, kompetentsi hankimiseks ning ülalpidamiseks) peavad lõppema.