31. märtsist lõpetas pagulastele tugiisikuteenust pakkuv Johannes Mihkelsoni keskus lepingu Haapsalus sõjapõgenikke aidanud Pagulaga. Lepingu lõpetamise üks põhjus keskuse väitel oli Pagula tugiisikute „liigne lähedus” Haapsalu pagulasperedega.
MTÜ Pagula selgitab oma FB-lehel, kuidas nad on töötanud ja kas neile süüks pandud „liigne lähedus” on ikka liigne:
„Mis oli siis see liigne lähedus millega MTÜ Pagula tugiisikud eksisid seaduse silmis?
See küsimus on ajakirjanduses aktuaalne juba pikemat aega. Jah, me ei teinud oma tööd täpselt nii, nagu tugiisiku tööjuhend ette näeb. Tugiisik peab õpetama inimest suhtlema ametiasutustega, õpetama teda poes käima ja lapsi lasteaeda viima. Aga reaalses elus on ka palju muud.
Lapsel on palavik, mis ei lähe ravimitega alla. Kas ütlen talle, et kutsu kiirabi juba mitmendat korda või lähen ise kohale ja näitan, kuidas mu vanaema õpetas viinasokke tegema? Kiirabi ma kutsuda tohiks, viinasokke tegema õpetada on liigne lähedus.
Pere kaks last on lasteaias, isa Tallinnas arsti juures, ema kahe väikese lapsega kodus. Isa ei jõua varem tagasi. Õues on lumetorm. Tugiisik läheb toob lasteaiast lapsed ära, et ema ei peaks koerailmaga pisikestega õue minema. Tal ei ole ei vanaema, tädi ega sõpru, keda paluda. Tugiisik ei tohiks seda teha, sest see on liigne lähedus.
Eestisse jõuab uus pere ja algab keeleõpe. Pereisa tunneb ainult araabia tähti. Tugiisik võtab aabitsa ja õpetab ta meie kirja lugema. Jälle asi, mida teha ei tohiks.
Pereema ütleb, et lapsel on lasteaias vaja sipelgakostüümi. Teeme selle koos, tundlad teeme vanadest sukavarrastest, sipelgariided otsime koduste riiete hulgast ja kohendame. Kui ema kostüümi tegemise üks kord läbi teeb, siis teist korda ta juba oskab. See pole aga asi, mida tugiisik õpetama peaks.
Ema peab minema Tallinna sünnitama koos isaga, kodus on kolm väikest last. Üks inimene organisatsioonist käib nädal aega kõige väiksema lapsega mängimas, et laps temaga harjuks. Sel ööl, kui vanemad Tallinna haiglasse lähevad, on MTÜ Pagula inimene laste juures, teine läheb Tallinnasse kaasa. Kas oleksime pidanud kutsuma sotsiaalhoolekandest laste juurde võõrad inimesed?
Sorteerisime koos peredega neile annetatud riideid, ostsime kuused, ehted, lambid. Pidasime koos jõule.
See kõik on väike osa tegevusi, millele MTÜ Pagula kaasa aitas. Lisaks veel see, et igal nädalavahetusel oli olemas Haapsalus keegi, kes oli ööpäev läbi kättesaadav, kui keegi võis abi vajada. Seda kõike nimetakse liigseks läheduseks teisest kultuurist saabunud inimeste integreerimisel.
Jah, osa sellest tööst võiks olla vabatahtlike töö. Nõus. Aga tööinimesed, öelge, kui palju teil on pärast oma tööpäeva veel jaksu ja tahtmist minna vabatahtlikuks?”
Selleks ei pea küll tugi-isikut olema, et viinasokke õpetada tegema. See kuulub juba absurdi valda. Kuidas nad siis oma kodumaal palavikku alla võtsid? See ON liigne lähedus tugiisiku kohta. Ja sotsiaalse abituse õpetamine. KAs ongi siis nii et kui lasteaias kostüümi vaja, siis kohe tugiisikud tegema? See on tegevus, mida on vaja rohkem abi OSUTAJALE, kui abivajajale. Väidan, et enamikul inimestest ei ole tuge – sõpra, ema, vanaema – kuskilt võtta, kui ise ei oska teha sipelgakostüümi. Ja laps ongi ilma kostüümita ja midagi ei juhtu. Tore oleks muidugi, kui oleks, aga kui ei oska teha, siis ei ole.
Innar on küll lihtne ettur kuid ega see teda vastutusest päästa. Innar poiss on ju see kes kogu aeg rääkis “KUINIIVÄGAMENEIDSIIATAHAME”. Oleks võinud enne mõelda kui kujuteldamatute raha- ja pudrujõgede lootuses Koit Uue pakutud Pagula kaanepoisiameti vastu võttis. Ühesõnaga Innar keerab pasa kokku, nüüd riik lahendagu. Nagu meil endil piisavalt probleeme ilma selletagi poleks? No loodame et Innar poiss leiab omale Haapsalus mõne ausa ja seadusliku sissetuleku. Prostitustioon ja inimkaubandus jne. on sellised valdkonnad milles osalemist ei soovita isegi oma vaenlasele. See äri ei vii kuskile. Ainuke nõuanne immigrantidele on see: Nemad võiksid võtta õppust oma Lasnamäe ja Rakvere kolleegidest.… Loe rohkem »
Realistid, mitte tigedad. Siin pole keegi kedagi solvanud!
Joppenpuhh kui tigedad läänlased!
teise kultuuriruumi ja ei hakka seal nõudma oma kultuuri eelistamist
Need ei ole mingid sõjapagulased vaid kõige ehtsamad mugavuspagulased. Siin oli üks hea komm selle kohta mille tolerastid LE st kustutanud on. Aga tõesti ise armastavad need sallijad võrrelda neid pagulasi eesti inimestega kes omal ajal paatidega põgenesid sõja eest. Kess pillitas ja orjas neid eestlasi, kõik said ise hakkama. Need aga nagu midagi on nii protestima plakatitega ja see on veel alles süütu algus. Pagula tahab nendest kinni hoida kuna muidu kuivavad raha ojad ära, nad tahaks neid lausa juurde tuua. Neil võiks lasta minna kuhu tahavad, lätist enamus jalga lasknud.
Tugiisikust hea samariitlane, saab osaks probleemist, mitte selle lahendusest.
Te ei lapsenda neid ega võta neilt vastutust.
Probleemi näitab ilmekalt see, et ei taheta tuge, vaid Pagula tuge.
loll, kes põhjendust ei leia!
Kindlasti on abivajajal vaja arendada võimet iseseisvalt mõelda ja suuta oma elu korraldada! Läheb lätlane Soome elama ei hakka keegi teda võõras keelekeskonnas tugima vaid peab ise suutma oma elu korraldada olenemata sellest, et keeled on oluliselt erinevad ja dokumentide vormistamine keeruline!
just liigne lähedus. Sassiga nõus, ei ole ka meie inimestel alati võtta neid abilisi, vanaemasid jt sugulasi. Peavad hakkama saama ja (kahjuks) sünnitavad vähem. Mitmes artiklis on läbi käinud, et Haapsalu pagulaskogukond suhtleb omavahel tihedalt. Miks nad siis üksteise lapsi hoitud ei saa? Mida oleks teinud üks tavaline inimene, kui teab, et lastele ei saa lasteaeda järgi minna? Kutsunud ka tugiisiku? Muidugi mitte. Ta oleks sel päeval lihtsalt lapsed koju jätnud. Pagulasi ei saa meelega abituteks harjutada ainult sellepärast, et saaks endale rinnale taguda, kui head me ikka oleme!
Olen sama meelt. See, mis siit lõpuks välja tuleb, on sotsiaalne abitus või soovimatus ise toimetada.