Uuring: Eesti inimeste tööaeg on pikenenud

Haapsalu Uksetehas. Foto: Urmas Lauri

Eesti inimesed on hakanud pikemalt töötama, kasvanud on ületunnitöö ning vähenenud osaajaga töötamine, selgub kolmapäeval avaldatud sotsiaalministeeriumi uuringust.

“2015. aastal on ületunnitööd teinud töötajaid võrreldes 2009. aastaga märkimisväärselt rohkem,” öeldakse uuringu kokkuvõttes.

Kui kaheksa aastat tagasi tegi ületunnitööd viimase 12 kuu jooksul 51 protsenti töötajatest, siis 2015. aastal 57 protsenti. Ületunnitööd teinud töötajate osakaalu suurenemine on tulnud peamiselt meestöötajate arvelt, kelle hulgas on selliste arv kasvanud 55-lt 65 protsendini. Vanusegruppide osas on teistest mõnevõrra enam suurenenud 25–49-aastaste osakaal. Ametialade järgi on ületunnitöö tegemine enim suurenenud lihttööliste hulgas. Tegevusalade järgi on ületunnitööd teinud töötajaid kõige rohkem avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku sotsiaalkindlustuse, info ja side ning ehituse aladel.

Ka tööandjate vastused uuringus näitavad, et ületunnitöö tegemine on võrreldes 2009. aastaga tõusnud. 2015. aastal on ületunnitööd teinud töötajaid 51 protsendis organisatsioonidest, mida on 10 protsendipunkti võrra rohkem kui 2009. aastal. Ületunnitöö tegemine on tõusnud peamiselt äriühingutes. Avalikus sektoris ei ole muutunud asutuste osakaal, kus oli ületunnitööd teinud töötajaid mõlemal vaatlusalusel aastal 63 protsenti.

Samas nähtub uuringust, et paranenud on ületunnitöö kompenseerimine ehk 2009. aastal tegid töötajad enam ületunde ilma selle eest lisatasu või vabasid päevi saamata. Kui 2009. aastal vastas 24 protsenti töötajatest, et nende ületunnitööd ei hüvitata, siis 2015. aastal oli selliseid töötajaid 13 protsenti. Ületunnitöö tegemise eest sai lisatasu 2015. aastal 60 protsenti ning 2009. aastal 52 protsenti, vabasid päevi sai vastavalt 49 ja 43 protsenti ületunnitöö tegijatest.

Tööelu-uuring näitab ka, et osaajaga ehk alla 40 tunni nädalas hõivatute osakaal on kuue aastaga langenud 18 protsendilt 13 protsendile. “Osaajaga töötamine oli kõrgem majanduskriisi ajal, mis on tingitud tõenäoliselt sellest, et tööandjatel oli töötajatele vähem tööd pakkuda. Seda kinnitavad ka muutused osaajaga töötamises soost lähtuvalt, kus ilmneb, et osaajaga töötamine on peamiselt langenud meeste seas,” märgitakse uuringu kokkuvõttes.

Samast uuringust selgub ka, et pikki tööpäevi, mis tähendab üle 10 tunni päevas töötamist, tegi 2015. aastal suhteliselt rohkem töötajaid kui 2009. aastal. Peaaegu iga päev tegi 2015. aastal pikki tööpäevi 11 protsenti, paar korda nädalas samuti 11 protsenti, kord nädalas 5 ja paar korda kuus 12 protsenti. 2009. aastal olid samad näitajad 7 protsenti, 15 protsenti, 5 ja 11 protsenti. Kõige rohkem ametialadest teevad pikki tööpäevi teenindus- ja müügitöötajad, kellest 53 protsenti tegi 2015. aastal iganädalaselt üle 10-tunniseid tööpäevi.

Mitte kunagi ei töötanud 2015. aastal üle 10 tunni päevas 39 protsenti töötajatest, 2009. aastal oli selliseid 44 protsenti.

Suuremal osal töötajatest on enam-vähem nende soovidele vastav tööaeg, kuid kuue aastaga on natukene tõusnud nende töötajate osakaal, kes sooviksid kokkulepitud tööajast vähem töötada – 8 protsendillt 12 protsendile. Kokkulepitust rohkem sooviksid töötada 15–24-aastased töötajad, kokkulepitust vähem sooviksid aga töötada peamiselt hierarhiliselt kõrgematel ametialadel töötavad töötajad.

Sotsiaalministeeriumis esitleti kolmapäeval sotsiaalministeeriumi ja statistikaameti üleriigilise tööelu uuringu põhjal valminud mahukat artiklite kogumikku.