Kogukonna ellujäämise eelduseks on laste ja noorte pealetulek. Eestimaal ringi käies on ilmselge, et see tingimus ei ole juba pikemat aega täidetud. Kui kaob kool, lasteaed, pood ja postkontor, hääbub elu maal.
Siiski avastab üha rohkem inimesi, et pisikese linnakorteri asemel on võimalik end väga hästi sisse seada maal rahulikus looduskeskkonnas. Kaugtöö on üha enam levinud, endale võib tööd luua ettevõtjana ning ka teedevõrk on aina parem. Maale kolimine on tõusev trend. Selle eelduseks on aga taristu olemaolu.
Lapsed peavad kooli jõudma iga päev. Lastega perele on peamiseks maale kolimise eelduseks kooli olemasolu. Nõvale on viimastel aastatel kolinud mitu uut lastega peret, kusjuures neil kõigil on eelduseks ning peamiseks motivaatoriks olnud just Nõva kooli ja lasteaia olemasolu.
Linna suurtest klassidest ja stressirohkest keskkonnast tulijatele on Nõva kooli peamiseks väärtuseks olnud rahulik ja sõbralik atmosfäär. Peretaoline õpikeskkond võib toetada laste enesekindlust, algatusvõimet ja esinemisjulgust. Seda kinnitab senine kogemus: Nõva kooli vilistlased on läinud edasi õppima ka eliitgümnaasiumidesse ja sealt edasi ülikoolidesse ning on tublid, tegusad ja kenasti elus hakkama saavad inimesed.
Koolihoone asukoht männimetsade vahel mere ääres ja koostöö RMKga loob head eeldused süvendatud loodusõppe suunale. Koolil on kavatsus seda edasi arendada.
Nõva koolil on ka kuus õpilaskodukohta. Ehkki soovijaid õpilaskodusse on alati rohkem kui võimalusi, ei ole eesmärgiks õpilaskodu arvel kooli kasvatada, sest see kaotaks tasakaalu kohalike ja õpilaskodulaste vahel. Pigem võiks kooli strateegia edaspidi olla valida õpilaskodusse selliseid õpilasi, kellele ei sobi õppetöö linnakoolide suurtes klassides ning kes vajavad individuaalsemat lähenemist või kes on mujal olnud koolikiusamise ohvrid. Koolil on olemas tugipersonal: psühholoog ning vajadusel sotsiaalpedagoog.
Omaette tähtsusega on Nõva kooli ilus hoone, mis on kogukonnale ühtlasi ainsaks kooskäimise kohaks. Nõva kool on asunud endises ilusas Nõva mõisahoones 1920. aastast. 2002 ehitati mõis riigi ja vallaelanike rahastusel uuesti üles just koolimajaks. Hoones peetakse nii sünnipäevi, pulmi kui ka matuseid, seal toimuvad kontserdid, teatrietendused ning filmivaatamised, käiakse koos kogukonna asju arutamas. Nõva kooli hoones on vastu võetud nii teadlasi, maavanemaid, ministreid kui ka presidente.
Kui kogukonna elu juhtida vaid mingi ajahetke kasumiaruandest lähtuvalt, ei ole kool vajalik. Nagu ei ole vajalik mitte kellegi olemasolu, kes otseselt midagi sisse ei too, nagu seda on lapsed, pensionärid, suvitajad, madalapalgalised või töötud. Ilmselgelt ei vii Exceli tabelitega mõtlemine mitte kuhugi ning kogukonna elu juhtimine vaid kasumit silmas pidades on pigem enesehävituslik ja lühinägelik kui tõsiseltvõetav ettevõtmine. Seda on väga selgelt väljendanud ka Nõva kogukond nii valla ühinemistingimuste aruteludel kui ka kooli säilimise toetuseks toimunud allkirjade kogumisel.
Sellegipoolest on juba aastaid olnud juttu, et Nõva kool kui kohalikule omavalitsusele mittekasumlik ettevõtmine tuleks „ümber kujundada”. Kui mitte otseselt sulgeda, siis vähemalt muuta 3- või 6-klassiliseks, mitte kõik päevad nädalas Nõval õppides, vaid osaliselt Noarootsis käies. Mõne aasta eest ei leitud raha, et organiseerida oma valla lastele koolibussi, mistõttu mitmed pered olid sunnitud kasutama naabervalla koolibussi teenust ja seetõttu pöörduma sealse kooli poole. Nüüd aga peaks olema võimalik hakata viima Nõva lapsi 34 km kaugusele Noarootsi mööda talviseid ohtlikke kurvilisi teid ja asendada õpetajad klassides telesildadega? Ning seda olukorras, kus kohalik omavalitsus on müünud ja müüb samal ajal krunte inimestele, kes soovivad Nõvale elama tulla ning oma lapsed Nõva kooli tuua! Siia püsivat kodu ning ettevõtteid rajades ja selleks investeeringuid tehes on nad 9-klassilise kooli olemasoluga arvestanud.
Kuna on mõeldamatu oma laste elu iga nädal kehvadel teedel sõites ohtu seada ning seejuures saata pere ühed lapsed kooli ühes suunas ning teised teises, näitab ka kõigi lastevanemate seas läbi viidud küsitlus, et 6-klassiliseks muutmise korral jääks 2017. aasta sügisel Nõva kooli veel maksimaalselt kaks (eeldusel, et vanematel ikka töökoht koolis säïlib) ning lasteaeda kolm kohalikku last. On arusaamatu, kust tekiks kokkuhoid, kui kulud lapse kohta läheksid sellisel viisil veelgi suuremaks ning Nõvale viimastel aastatel elama asunud uued pered lahkuksid. Pigem on selge, et Nõva kooli 6-klassiliseks muutmine tähendaks sisuliselt kooli sulgemist, ükskõik, kuidas seda siis nimetada või kooli sulgemise plaani eitada.
Õpetajate palgad maksab õpilaste arvu ning koolile kehtestatud koefitsiendi põhjal riik, mitte kohalik omavalitsus. Nõva kooli õpetajate palgafond on siiani ülejäägis ning seega ei pea kohalik omavalitsus õpetajate palkadele midagi kulutama. Kohalikul omavalitsusel tuleb ülal pidada koolimaja, mis on ühtlasi kogukonna keskuseks.
On rõõmustav, et oma sõnavõtus Nõva kooli lastevanemate üldkoosolekul toetas ka Lääne maavanem Neeme Suur seisukohta, et Nõva kool tuleb säilitada 9-klassilisena selle praeguses asukohas. Nõva kogukond soovib omalt poolt teha kõik, et säiliks nii 9-klassiline kool kui ka kooskäimise koht kogukonnale. Samal lastevanemate üldkoosolekul otsustasid lapsevanemad, õpetajad ning kogukonna liikmed moodustada Nõva kooli kõrvale MTÜ, mille üheks eesmärgiks oleks kohalikult omavalitsuselt üle võtta Nõva kooli majandamine, mille kulude ja tulude kohta on palju ebaselgust ja ebaefektiivsust.
Õppetööd võiks maavanema nägemuse järgi rohkem siduda teiste koolidega, et võimaldada õpilastele rohkem vahetumaid kontakte. Kuigi Nõva kooli õpilased juba osalevad aktiivselt paljudes projektides nii kodu- kui ka välismaal, oleks sellesuunalise tegevuse edasiarendamine igati loomulik.
Aino Aarniste, Risto Kaasik, Ivo Karindi, Margit Karindi, Katri Must, Karl Must, Tiit Must, Milvi Kivistik, Jürgen Rannut, Marge Roosileht, Silja Silver, Rita Soots
Nõva elanikud
Kohalikul õige jutt. Valla kooliveobuss käis ainult mööda peamagistraali, Lapsed pidid käima 2-3 km. Orult käib buss ukse ees ja toob ukse ette. On ju suhtumise vahe sees .Vanasõna KUIDAS LÕIKAD,NII KA SAAD
täpselt nii ongi, aga nüüd võtavad praegune ja eelmised vallavanemad selles kooli süüdistada (nagu kogukonna koosolekul kuulda võis)
Varem või hiljem lajatab kooli kohal rippuv kirves kellelegi lagipähe. Iseküsimus, kellele?
püha taevas nüüd lähevad hulluks ära aina kaklevad ja kaklevad üks näitab ees punast rätti ja teised muudkui jooksevad tea mis probleem järgmisena pastakast välja imetakse kallid patrioodid…….
Sellepärast seal koolis vähe lapsi ongi, sest omavalitsus ei lahendanud õpilaste transpordi küsimust.
Kui te mõtlete Nõva omavalitsust, siis see päris kindlasti ei lahenda ja pole kunagi lahendanud Nõva kooli muresid, just laste transpordi pärast läksid variku lapsed Linnamäe kooli.Kooli küsimuse peaks ikka lahendama uus ühinemisel tekkiv vald, mitte vald kes, pole kunagi sellega hakkama saanud, ja ma pole, kuulnud, et riik toetuse ära võtab.
Ehk siis sul poleks ka probleemi käia iga päev 30km kaugusel poes olematu ühistranspordiga? Minul küll oleks.
Poes käimine erinevalt koolis käimisest ei ole iga päev ju kohustuslik.Kui kool asub ka 30km kaugusel, ei jää ükski laps sinna saatmata, selle küsimuse lahendab omavalitsus.
Muudkui kogukond ja kogukond, kust see raha võetakse? Tulge mõistusele ometi. Käidi vanasti kodust eemal koolis, ei tapa tänapäevalgi see kedagi. Pigem tuleks hakata koolimajale leidma muud rakendust kui vaid kool.