Kinnisvarafirma: korteriühistuid on aastaid tüssatud

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

haapsalu korteriomandid veebruar

Paljud kortermajad vahetavad muutuva seaduse raames majahaldureid ja hoonete ülevaatusel on selgunud, et hulk ühistud üle Eesti on maksnud majahalduritele teenuste eest tühja.

Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam selgitas, et järgmisest aastast muutuva seaduse kohaselt muutuvad nõuded majade halduritele ning sellest tulenevalt valmistavad tuhanded majad ette haldusfirma vahetust.

„Päringute hulk aina kasvab ning mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeelusse süüvime, seda hirmsamaks muutub pilt. Põlve otsas nokitsenud, ennast majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub näiliselt osutatud teenuste jaoks neil isegi vastav kompetents ja isikkoosseis,“ rääkis Udam.

„Õnneks on karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt mõjutamas turgu ja  ilma pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama, sellega koos katkeb ka ühistute tüssamine,“ sõnas ta.

Uusarenduste jääk langeb, hinnad tõusevad

Hoolimata vilkast ehitustegevusest on Tallinna ja Harjumaa uusarenduste müügis olevate korterite jääk langenud kümnendiku võrra.

Mull kevadel oli aktiivses pakkumises ca 2000 uut korterit, tänavu veebruari alguse seisuga on jääk langenud 1761 ühikule.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et uusarenduste soetamist soosib nii rahva üldine kindlustunde paranemine kui ka järelturukorterite järsk hinnatõus. „Viimast soodustavad eelkõige üüriinvestorid, kes ostavad kasvõi kesise sisustusega vana korteri ja üürivad selle ilma lisakulutusteta välja, pole saladus, et pruugitud korteri tootlus on uute omadest veidi kõrgem,“ selgitas ta.

„Uusarendustes on müüdavaimaks kaubaks noortele sobilikud väiksemad 2-toalised korterid ja lastega peredele mõeldud 4-toalised elamispinnad,“ rääkis Sooman.

Tema sõnul on kõige aktiivsemaks uute korteritega kauplemise piirkonnaks Tallinna piiriäärsed alad, kus hinnad on kesklinnast märksa taskukohasemad, ostjate esmane kriteerium ei ole kaugus kesklinnast, vaid laitmatu infrastruktuur poodide, koolide, lasteaedade ja kiire ühistranspordi näol.

Trendid ja kokkuvõte

Suurimad logistikakeskused valmisid 2016. aastal Coop-il ja BLS-l (Sanitexi tütarettevõte). Suurimatest erinevatele üürnikele mõeldud laopindadest valmis Riigiressursside keskuse uus lao- ja toomishoone Kalmistu teel ning Lookivi logistikapargi I etapp Rae vallas.

2017 märksõna on linnasisese stock-office tüüpi pinna edu. 2017–2018 valmivad mitmed linnasisesed stock-office’id (nt Suur-Sõjamäe tn 29a ja Kadaka tee 4), mille täituvusega ilmselt probleeme ei teki.

Lao- ja tootmispindasid ehitatakse valdavalt enda tarbeks või juhul, kui vähemalt 30% on kaetud eelnevalt üürilepingutega.

2016 aasta aprillis alustati Smarten Logistic AS Rukki teel asuva logistikakeskuse teise etapi ehitamisega ning see peaks valmis saama 2017. aasta veebruaris. Siis on Rukki tee logistikakeskuse suuruseks ligikaudu 28 000 m². 2018 aastal valmib samasse piirkonda Omniva logistikakeskus. 2017 aastal on valmimas veel suured lao- ja tootmishooned nii Rae valda kui ka Harju ja Jõelähtme valda.

Üürihinnad on stabiliseerunud, lähima paari aasta jooksul olulist kasvu ega langust ei prognoosi.

Kinnisvaraindeks langes mürtsuga alla

Pindi Indeks langes jaanuaris 8,4% võrra, 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1305 eurot. Detsembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1424 €/m².

„Kuna mullu detsembris tehti uusarendustega masujärgselt rekordarv tehinguid, siis viskas see ka keskmise hinnataseme üles, nüüd on tehingustruktuur normaliseerunud ning langus varasemasse punkti küllaltki ootuspärane,“ kommenteeris Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Kui 2016. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1330 korteriomandi tehingut, siis tänavu jaanuaris tehti 1135 tehingut. Võrdluseks- 2106. aasta jaanuaris tehti indeksilinnades vaid 881 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 8,4 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 109 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments