IT-teadlase eripreemia laureaat Maksim Jenihhin (vasakult), noore teadlase eripreemia laureaat Heli Lukner, president Kersti Kaljulaid ja noore teadlase preemia laureaat Tõnu Esko. Foto: Arno Mikkor/Vabariigi Presidendi Kantselei
“Teadusele mõtlen viimasel ajal väga palju, sest maailm kasvatab inimesi, kes ei tee vahet teadusel ja pseudoteadusel. Väga oluline on aidata inimestel eristada teadust meelelahutusest,” ütles president Kersti Kaljulaid täna Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemiaid üle andes.
Riigipea andis täna Kadriorus vanemteadur Tõnu Eskole üle Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia, vanemteadur Heli Luknerile noore teadlase eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest ning vanemteadur Maksim Jenihhinile noore IT-teadlase eripreemia.
“Tänapäeval, kui arvestatav osa inimestest on harjunud iga aasta alguses aastahoroskoopi ootama, on väga tähtis võidelda lapiku maailma teooriate vastu. Seetõttu on mul väga hea meel, et olete panustanud lisaks igapäevasele teadustööle ka teadusest rääkimisse,” lausus Vabariigi President.
Noore teadlase preemiaid rahastab Väino Kaldoja. Eelmisel aastal asutatud noore IT-teadlase eripreemiat rahastab Skype Eesti. “Infotehnoloogia maastikul on tänasteks trendideks automatiseerimine ja intelligentsus – selles valdkonnas tegutseb aktiivselt ka meie noore IT teadlase preemia laureaat Maksim Jenihhin, kes arendab süsteeme, mis oskavad iseseisvalt avastada vigu iseendas,” lausus Skype Eesti juht Andrus Järg. Aktiivne rahvusvaheline koostöö teiste teadusasutustega ning oma teadussaavutuste jagamine on toonud edu nii Maksimile kui ka palju tähelepanu Eestile, lisas Andrus Järg.
Noore teadlase preemia laureaat Tõnu Esko on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu vanemteadur teadusdirektori ülesannetes. Pärast geenitehnoloogia doktorikraadi kaitsmist 2012. aastal Tartu Ülikoolis läbis Tõnu Esko järeldoktorantuuri Bostoni Lastehaiglas ning MIT ja Harvardi Ülikooli Broad Instituudis Bostonis, mis on maailma üks parimaid inimese genoomika uurimise keskusi. Suuresti tänu Tõnu Eskole toimib TÜ Eesti Geenivaramu rahvusvaheline koostöövõrgustik, seal hulgas tihe koostöö Broad Instituudiga.
Tõnu Esko kuulub juba praegu molekulaarbioloogia ja geneetika teadlaste maailma tippu ning on valitud Thomson Reutersi 2016. aasta maailma mõjukaimate teadlaste hulka. Tõnu Esko on muuhulgas uurinud eestlaste geneetilisi iseärasusi, selgitanud millised rahvused Euroopas on eestlastele geneetiliselt sarnaseimad ning kirjeldanud uusi inimese keha pikkuse ja vaimsete võimetega seostatavaid geene.
Sel aastal otsustas Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu anda välja ka noore teadlase eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest, mis anti füüsikalise optika uurijale Heli Luknerile.
Heli Lukner on Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi füüsikalise optika vanemteadur ja õppejõud. Pärast 2010. aastal Tartu Ülikoolis füüsika doktorikraadi kaitsmist hindele summa cum laude läbis ta järeldokturantuuri Max Plancki valgusteaduste instituudis, Erlangenis, Saksamaal. Heli Lukneri teadustöö kuulub kaasaegse optika valdkonda hõlmates laineoptikat, valguse levikut optilistes kiududes, mittelineaarset optikat ning ülilühikeste impulsside ajalis-ruumilist vormimist ja mõõtmist.
Igapäevase teadustöö kõrvalt on Heli Lukner tegelenud aktiivselt teadusliku mõtteviisi populariseerimisega. Ta on üks Teadusbussi algatajatest ning aastatel 2005 ja 2006 oli esineja ja projektijuht ERRi hommikuprogrammi füüsikaminutites. Alates aastast 2015 veab ta ettevõtlikele tudengitele suunatud fotoonikaklubi ning juba 6. hooaega on Heli Lukner haridussaate Rakett 69 kohtunik ning teadusmeeskonna liige.
Sel aastal teist korda välja antava IT-teadlase eripreemia pälvinud Maksim Jenihhin on Tallinna Tehnikaülikooli Arvutisüsteemide instituudi vanemteadur, kes uurib nanoelektroonikasüsteemide töökindlust ja usaldusväärsust. Ta on keskendunud nanoelektroonika vananemise tuvastamisele elektronskeemides.
Jenihhin on toonud Eestisse mitmeid teadusprojekte ja koordineerib suurt Euroopa Liidu Marie Skłodowska-Curie teadusprojekti RESCUE. Ta kuulub erinevate ajakirjade ning maailma suurimate elektroonika-alaste teaduskonverentside korraldus- ning programmikomiteedesse, tihti ainsa esindajana Ida-Euroopast. Jenihhin asutas ja juhib rahvusvahelist doktoriõppe suvekooli BELAS, mis toimub vaheldumisi Euroopas ja Ladina-Ameerikas. Ta sai esimese eestlasena “IBM faculty award” 2011 digitaalsüsteemide projekteerimise ja verifitseerimise uurimistöö toetamiseks. Eesti teaduse tippkeskuse koostöö raames juhtis Maksim Jenihhin depressiooni avastava uut tüüpi mobiilse ajusignaalide analüsaatori välja töötamist.
Milleks võidelda lapiku Maa teooria vastu? See küsimus (või mõni samaväärne) tuleb panna keskkooli lõpueksami küsimuseks ja kui õpilane suudab vastuse loogiliselt ära põhjendada, saab ta eksamilt läbi. Kui ei, võib kooliskäimise kasutuks lugeda, sest inimene on tegelenud vaid pimesi tuupimisega.
arvatakse, et too kampaania on nimelt lendu tõusnud ulmeguru Terry Pratchetti austajate poolt, kes sel kombel intrigeerivad humoorikal moel rahvast omal kombel Kettamaailma trikitamistega. On ju ka Terry teosed tuntud laheda huumori ja muheda tõsiteadusliku pilamise poolest. Nii et – vast meile pakutakse elegantselt uu seltskondu teadusmängu – kollektiivsete ulmeliste visioonidega südamliku huumoriprisma raamistikus.