Leader andis Martna remonditöökojale uue hoo

Oliver Tammemägi loodab Martnasse luua Läänemaa parima autoremonditöökoja. Tuule sai ettevõte tiibadesse Leaderi programmi toetuse abil. Konkurentsi loodab remondimees pakkuda ka suurtele esindustele.

Tammemägi nokitses seni autode kallal kunagise Martna sovhoosi töökoja tillukeses ruumis. Et aga naisega kahasse kirjutatud projekt Kodukant Läänemaale Leaderi toetuse saamiseks pidas vett, sai Tammemägi oma ettevõtmisele sisse uue hoo. „Kümme tuhat eurot, omaosalus veel juures,” ütles remondimees investeeringu kohta. „See andis tõuke ja innustuse teisest kohast ära tulla. Nüüd saame pakkuda klientidele kõiki autoga seonduvaid teenuseid.”

Aastakümneid tühjalt seisnud kunagise tehnilise hoolde maja ostis Tammemägi ära ja kavatseb selle üles vuntsida. Varasemaga võrreldes on töömeestel palju rohkem ruumi. Garaažis on kaks autotõstukit ja vürtsi lisab ettevõtmisse uhiuus sillastend.

„See on Läänemaal kõige uuem,” esitles remondimees oma töökoja pärli. „Aasta alguses tuli tehase esindaja Singapurist Martnasse, pani kõige uuema tarkvara peale ja kalibreeris pingi.” Tammemäe sõnul on auto sildade reguleerimine ülioluline. „Kui vahetad rehve, siis näed, kuidas rehvid on kulunud. Näiteks kui ostad autole 400–500 euro eest jooksu, mis peab vastu vaid ühe hooaja, on asi ikka hull küll.”

Lipsukandjaile pole vaja palka teenida

„Minu plaan on selline, et pakkuda Läänemaal soodsat, kuid esinduse tasemel autoremonti,” selgitas Tammemägi ja lisas, et kvaliteetset tööd suudab ta oma töökojas teha küll. Oma eeliseks peab remondimees aga suurte remondikeskustega võrreldes soodsamat hinda.

„Esindustes on ju nii, et pika laua taga istub viis meest, kuid musta töö teevad kaks meest, kes peavad teenima kõikidele raha. Selle tõttu läheb neil ka hind kalliks,” seletas Tammemägi. „Meil siin lipsuga mehi istumas pole. Pole ka pangalaenusid ega suurt üüri ning tänu sellele saame tunnihinde normaalse hoida.”

Praegu on Oliver Tammemägi töökojas ametis koos Vigala tehnikakooli praktikandi Marek Eritiga.

„Kõige suurem mure on töömehed,” nentis Tammemägi ja lisas, et investeerib seadmetesse ja meestesse. „Korralikke remondimehi pole leida. Seda hirmu, et garaažis töö otsa saab, ei ole, tublil mehel palgamuret ei ole. Oleks vaja vähemalt ühte või ideaalis kahte pädevat meest.”

Neljapäeva õhtul oli praktikant Erit ametis Peugeot’ piduriklotside vahetamisega. „Meil saab praktikant reaalset tööd teha, paljudes kohtades pannakse nad autosid pesema. Tuleb hiljem minu juurde tööle, oskab vaid autot pesta,” nentis Tammemägi.

Teiseks pärliks peab Tammemägi rehvipinki, milles on võimalik monteerida kuni 24tolliseid velgi. „Ja madalaid rehve. Tavapingiga selliseid ei tee,” selgitas remondimees. „Võib-olla kõvemates esindustes on selline pink.”

Diagnoos on oluline

„Ma olen investeerinud päris kõvasti ka diagnostikaseadmetesse,” ütles Tammemägi. „Meil on vähemalt margiesinduse tasemel või isegi paremad seadmed.”

Remondimehe sõnul on autode üks tüüpvigu lambdaandur (Lambda- ehk hapnikuandureid kasutatakse heitgaaside jääkhapnikusisalduse mõõtmiseks, mille abil määratakse mootori küttesegu koostis. See peab vastama operaatori poolt etteantud mootori töörežiimile).

„Tihtilugu pole viga anduris. Mul on seade, millega saab kindlaks teha, kas on andur läbi või on viga kusagil mujal,” tõi Tammemägi näite diagnostikaseadmete tähtsusest. „Või teine näide. Sel autol oli viga, et ei läinud pöördesse,” näitas remondimees arvutisse salvestatud graafikut. „Siit on näha, et nukkvõlli käitav kett on kulunud.”

Järjekord on ukse taga

Kui Peugeot on uued piduriklotsid saanud, ootab ukse taga juba Renault.

„Pulli teeb. Eile õhtul tuli mingi kõrin alla,” selgitas külamees remondimehele. „Täna vaatasin, all on plekk irvakil.”

„Põhimõtteliselt võib meie juurde tulla kõikide muredega – klaasivahetused, veermikuremont, süüde, küte, elekter,” loetles laia haardega remondimees. „Automaatkäigukasti õlivahetust ei taha teha, sest üldjuhul tullakse õli vahetama siis, kui on juba mõni probleem.”

Kõige kibedam töö on garaažis rehvivahetuste aegu. „Siis on ikka nii, et ei jõua mahagi istuda, 20–30 autot päevas,” ütles Tammemägi. „Suvi on selline, kus inimesed ikka liiguvad ja käiakse remontimas. Jaanuarist märtsini on suhteliselt vaiksemad kuud.”

Oliver Tammemägi soovitab autoomanikel enne ülevaatusele minekut nende juurest läbi põigata. „Meie juures saab enne selgeks, mida on auto juures vaja teha.”

Martnat peab Tammemägi remonditöökojale sobivaks paigaks. „Päris palju käib kliente Haapsalust ja isegi Tallinnast. Pealinna omad tulevad Martnasse Haapsalu kaudu. „Peavad Palivere teed kehvaks,” nentis remondimees.

Martna remondimehed Haapsalus

Martna remondimehed on laineid löönud ka Haapsalu autoremonditurul. Novembris 2009 laienes Martna autoremondipunkt Haapsallu. „Algul tegime turu keskmise hinna järgi – rehvivahetus oli 400–500 krooni. Siis käis vähe inimesi,” meenutas Tammemägi. Kui hind 200 kroonile lasti, tuli inimesi päris palju. Tallinnas maksis rehvivahetus toona 700 krooni. „Tulid, sõitsid Haapsallu, sest meil oli hind ainult 200 krooni.”

Hiljem Martna punkt Haapsalus lagunes. „Punt läks laiali, mina ja üks teine poiss jäime siia Martnasse toimetama, kaks toimetavad Haapsalus edasi,” selgitas Tammemägi.

Fotod: Urmas Lauri