Riigiülesannete analüüsis on tehtud ettepanek kaotada maavalitsused ja luua regionaalamet. Ettepanek puudutab üksnes maavalitsuste kui asutuste ümberkorraldamist, mitte maakondade kui territoriaalsete üksuste kaotamist. Maavalitsuse ja maakonna vahel ei ole võrdusmärki, kirjutatakse rahandusministeeriumi veebilehel.
Ettepaneku kohaselt säilivad maakonnad riikliku haldamise üksustena, kus riik oma elanikele vajalikke teenuseid pakub. Maakonnas saab jätkuvalt korraldada olümpiaade, spordivõistluseid, laulu- ja tantsupidusid, valida aasta ema, isa, õpetajaid ning korraldada tunnustusüritusi, teha valdkondlikku võrgustikukoostööd (nt maakonna turvalisuse nõukogu, sotsiaaltöötajate ümarlaud, liikluskomisjon) ning alles jääb maakonna sümboolika.
Maavalitsuste kaotamine ja regionaalameti loomine – mis muutub?
Riigiülesannete analüüsis tehakse ettepanek jaotada maavalitsuste ülesanded erinevate riigiasutuste (enamasti ministeeriumide valitsemisala asutuste piirkondlikud üksused), kohalike omavalitsuste ning uue loodava regionaalameti vahel (vt joonist). [ Valitsus on otsustanud lõpetada maavalitsuste tegevuse 2018. aasta 1. jaanuarist. Valitsuse otsustas ka jätta regionaalametid loomata ja jagada kohalikud ülesanded omavalitsustele ning riiklikud ülesanded ministeeriumitele ja ametitele].
Joonis. Ülesannete võimalik jaotus maavalitsuste ümberkorraldamisel (vajuta pildil, et suurendada)
Regionaalameti teatud ülesandeid saab täita keskselt ühest kohast (nt kohalike omavalitsuste haldusaktide järelevalve, omandireformi toimingud), teiste ülesannete täitmiseks peab tundma kohalikke olusid või on neid tulemuslikum täita läbi mitut maakonda hõlmavate piirkondlike üksuste (nt piirkonna planeeringu koostamine, suurema piirkonna koostöövõrgustike hoidmine, riigimajade juhtimine).
Samas vahetult kodanikele suunatud rahvastikutoiminguid (nt abielude ja lahutuste sõlmimine) või planeeringute avalikke arutelusid jääb amet teostama 15-s maakonnakeskuses.
Eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti nii, et teenus elanikest ei kaugene
Tänastel maavalitsustel ja ka tulevasel regionaalametil on pigem üksikud teenused, mida vahetult kodanikele osutatakse ning mille pärast inimesed maavalitsust külastavad (nt abielu või lahutuse sõlmimine, planeeringute avalikud arutelud, maareformi toimingud). Neid teenuseid saab ka tulevikus jätkuvalt kõigis maakonnakeskustes pakkuda.
Teatud ülesandeid, mis ei eelda vahetut kontakti kodaniku ja riigi vahel, on otstarbekas tulevikus täita kas keskselt ühest asutusest või mitme maakonna peale moodustatud üksusest. Näiteks järelevalve tegemisel ei ole maakond enam piisavalt suur tööpiirkond. Samas ei tähenda selline muudatus teenuste kaugenemist, sest kodaniku jaoks ei oma tähtsust, millisest asukohast teeb riik järelevalvet kohaliku omavalitsuse haldusaktide või õppeasutuste üle. Riigi seisukohast on jällegi oluline, et seda tehtaks üle riigi ühetaoliselt, kvaliteetselt ja piisava töökoormusega ning kohalikud omavalitsused saaksid omale tugeva riigipoolse partneri.
Riigimajade loomine ei ole kinnisvaraprojekt
Riigiülesannete analüüsi nägemuses on riigimaja maakonnakeskuses paiknev hea ligipääsetavusega hoone, millesse on koondunud võimalikult palju maakonnakeskuses pakutavaid kodanikule suunatud riigiteenuseid. Riigimaja võimaldab kodanikul ja ettevõtjal mugavalt suhelda erinevate riigiasutustega ühes asukohas ning hoida seeläbi kokku aja- ja transpordikulu.
Asutuste koos paiknemine annab võimaluse efektiivsemaks pinnakasutuseks ja soodustab omavahelist koostööd. Ühtlasi on võimalik asutustel värvata ühine klienditeenindaja, anda talle piisav töökoormus ning seeläbi kindlustada teenuste säilimine maakonnakeskustes. Riigimajade loomine ei tähenda uute hoonete ehitamist, vaid olemasolevate linnasüdames paiknevate hoonete (nt maavalitsuste majad) senisest paremat kasutamist.
Kaugtöö ehk töötamine väljaspool tavapärast töökohta
Kuigi infotehnoloogiliste vahendite areng võimaldab üha enam täita tööülesandeid väljaspool tavapärast töökohta, siis on paljud töötajad jätkuvalt jäigalt seotud oma pealinnas asuva töölauaga. Samas on paljud inimesed andnud mõista, et teeksid oma tööd hea meelega mõnes väljaspool Tallinna asuvas kontoris. Praegu aga sellised kohad puuduvad.
Vabariigi valitsus on oma tegevusprogrammis võtnud eesmärgiks luua võimalused 3000 keskvalitsuse töötaja kaugtööks. See tähendab, et riik võiks luua väljaspool Tallinna asuvatesse hoonetesse (riigimajad, raamatukogud, KOV hooned jm) füüsilise keskkonna, kus on töölaud, arvutikuvar ja muu kontoritööks vajalik, lahendatud IT ja side turvariskid ning võimalus pidada videokoosolekuid. Nii saavad töötajad valida omale meelepärasema töötamise koha.