Läänemaa üheksa maavanemat. Foto: Urmas Lauri
Lääne maavalitsuse koridoris on seinal üheksa maavanema portreed ning ilmselt neid enam ei lisandu. Valitsus otsustas neljapäeval, et maavalitsuste tegevus lõpetatakse 1. jaanuarist 2018 ning maavalitsuste ülesanded jagatakse omavalitsuste ja ministeeriumide vahel.
„Maavalitsuste reformiga suurendame kohaliku tasandi otsustusõigust, loome selguse riigiasutuste ülesannete jaotuses,” ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.
Kui esialgu oli rahandusministeeriumil plaanis maavalitsuste tegevus lõpetada 1. juulist 2018, siis valitsus otsustas liikuda ennaktempos ning maavalitsusi ei ole juba uuest aastast.
„Mina oleksin eelistanud selgemat regionaalvaldkonna eristamist,” ütles Lääne maavanem Neeme Suur ja lisas, et kuigi regionaalametit ei moodustada, luuakse rahandusministeeriumi piirkondlikud bürood.
Kuigi valitsus otsustas neljapäeval Läänemaa pindala oluliselt vähendada, liites Lõuna-Läänemaa Pärnumaaga, kinnitas Korb, et maakonnad säilivad jätkuvalt riikliku haldamise üksustena, kus riik oma elanikele vajalikke teenuseid pakub. „Ükski vajalik riigiteenus ära ei kao, kuid ühtlustub teenuste osutamise kvaliteet ja kättesaadavus maakonnakeskustes,” ütles minister.
Ministeeriumide vastutusalasse jääb ennekõike eri valdkondades järelevalve korraldamine, maatoimingud, regionaalarengu programmide rakendamine ja riiklike planeeringute koostamine.
„Fakt on see, et maavalitsuste kaotamine loob vajaduse hulgalisteks [ülesannete] üleandmisteks,” arutles Suur. „Omavalitsused peavad olema ka valmis neid vastu võtma, see tuleb saavutada juba hästi ruttu peale haldusreformi ning see on neile tõsine väljakutse. Läänemaa omavalitsuste liit peaks kindlasti oma tegevust jätkama, ümberkorraldused üle elama, et maavalitsustel oleks oma seniseid ülesandeid kuhugi üle anda.“
Neeme Suur peab oluliseks, et selle aasta jooksul saadaks selgust selles, mida tähendab riigimaja Läänemaa mõistes. „See saab olema üks töine aasta kindlasti,” lausus maavanem Suur.