"Valitsus on pidanud kinni oma lubadusest arvestada ühinejate tahet. Nüüd läheme alustatuga edasi,” ütles Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos. Foto: Urmas Lauri
Kuigi Lihula ja Hanila vallajuhid tervitasid valitsuse otsust arvata tulevane Lääneranna vald Pärnumaa koosseisu, lubavad Lõuna-Läänemaa inimesed end ka edaspidi läänlasteks pidada.
Neljapäeval otsustas valitsus, et Varblast, Koongast, Hanilast ja Lihulast moodustuv Lääneranna vald hakkab kuuluma Pärnumaa koosseisu. Peaminister Jüri Ratase sõnul eelnes otsusele tõsine arutelu – nii mõnigi minister ütles, et Läänemaa jääb oluliselt väiksemaks. Otsust tehes lähtus valitsus siiski ühinejate tahtest – volikogud olid avaldanud soovi, et Lääneranna vald arvataks Pärnumaa kosseisu.
Lääne Elu käis eile uurimas, mida arvavad valitsuse otsusest Lõuna-Läänemaa inimesed. Küsitlesime väikesel ringsõidul kokku 15 täiesti juhuslikult valitud lõunaläänlast Kõmsil, Tuudil, Lihulas ja Kirblas paikades, kus maal rahvast leidub: poes, poe ees, raamatukogus. 15st kaks olid veendunud, et Pärnumaa alla minek on hea mõte, kahel oli ükskõik.
Kümmekond oli Pärnumaa alla mineku vastu.
„See on absurd. Kes selle üldse välja mõtles?! Ega rahva käest küsitud! Mina ei tea mitte kedagi, kes oleks selle poolt,” ütles Tuudil Lääne Elule Ülvi. Ülvi on Lõuna-Läänemaal sündinud ja kasvanud ning elab seal tänini. Vaadanud neljapäeva õhtul uudiseid, mõtles Ülvi, et kolib ära Saaremaale, kus tal on väike maja. „Hakkan siis juba saarlaseks. Seal vähemalt ei muutu midagi,” ütles Ülvi.
Ka Tuudi raamatukoguhoidja Luule ütles, et tema on ennast eluaeg lõunaläänlaseks pidanud ja teeb seda ka edaspidi. „Mind valitsuse otsus ei sega. Olen harjunud Haapsalus asju ajamas käima ja käin Haapsalus ka edaspidi,” ütles Luule. Peale Tuudi raamatukogu töötab Luule ka Lihula raamatukogus ja puutub kokku paljude inimestega. „Vanemad Lihula inimesed on Pärnumaa alla minekule täielikult vastu. Neile on Lõuna-Läänemaa ja Läänemaa väga tähtis. Nooremad inimesed ei arva üldse mitte midagi. Igaühel oma elu ja tegemised,” ütles Luule.
Lääneranna valla arvamine Pärnumaa koosseisu meeldis Koonga prouale Ellenile, kes oli tulnud Lihulasse apteeki ja poodi. Koongas apteeki pole ja pood on pisem, nii et Ellen käib korra nädalas Lihulas. „Koonga rahval on hea meel, et jäime Pärnumaa alla. Meie ei nurise, et saime uued kambad juurde,” ütles Ellen ühinemise kohta. Küsimusele, kas Koonga rahvas oleks olnud nõus Läänemaa alla tulema, vastas Ellen: „Kindlasti poleks!”
„Valitsuse neljapäevane otsus oli asjade loogiline käik. Lääneranna nimi ja maakondlik kuuluvus oli nelja valla kokkulepe. Valitsus on pidanud kinni oma lubadusest arvestada ühinejate tahet. Nüüd läheme alustatuga edasi,” ütles Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos. Sotsiaalmeedias puhkenud arutelu kohta ütles Ojala-Toos, et kogu ühinemise protsess on olnud avalik: rahvakoosolekud, volikogu istungid, ühinemisleping. „Kõik need kaks aastat, kui arvamused olid oodatud, millegipärast ei tekkinud diskussiooni,” märkis Ojala-Toos.
Täismahus artiklit saab lugeda Lääne Elu 14. jaanuari paberlehest.
Mis sa muretsed meie pärast. Suurde ühisvalda me ei sobinud ja mis me siis tegema pidime ? Ärge meie pärast nutke , kõik mis ei tapa……
Ei saa aru, palju väiksema rahvaarvuga Varbla ja Koonga liidavad enda külge suurema rahvaarvuga Lihula ja Hanila. Loogiliselt võttes peaks asi vastupidi käima, aga noh meie banaaniriigis käib kõik tagurpidi. Kui Pärnu jaoks on kogu aeg olnud Koonga ja Varbla ääremaad, siis veel kaugemal olevad Hanila ja Lihula ei saa kunagi kesksemaks. Pärnu maakonda huvitavad eelkõige omad linnad ja asulad. Neid on palju, Kilingi-Nõmme, Sindi, Paikuse, Audru, Vändra, Pärnu-Jaagupi, Tootsi, Lavassaare.
Eks me näe, kui või sees te seal 5a pärast olete.
Oli, mis oli, haamer on kolksunud ja nii on. Liitumise läbiviijad rõõmustavad ja paljudel jäi pikaks ajaks okas südamesse. Lihula/ Hanila olid kahvlis- põhjapoolsed vallad ei soovinud neid juurde võtta, mere poolt polnud midagi võtta- jäi üle vaid otsida kaaslasi lõuna poolt või oodata sundliitmist. Võib arvata, et Koongat ja Varblat ei tahtnud rikkamad Pärnu poolsed vallad- nad võisid samuti olla sundviskes, kuid võisid liitumistingimuseks seada uue valla viimise Pärnu MK alla.. Tõstamaa õnnetu jäigi üksi, viimati surutakse Lihulaga kokku. Mõni asi on mulle jäänud siiani arusaamatuks- miks oli vaja korraldada seda rahvaküsitlust, mille kohta oli enne teada antud, et… Loe rohkem »
Väga asjalik arvamus (faktid paigas ja loogiliselt seostatud)!
“pole välistatud, et valla elanike arv langeb lähitulevikus alla 5000- nde. Mis siis saab? Uus liitmine?”
Täpselt sama mõtet (üldisemalt reformi kohta) avaldasin ka mina. Siit tuleb hästi välja kui absurdne on elanike arvu põhjal liitmine.
… aga edu uuele vallale “elumere lainetes” soovin minagi.
Tuli veel üks asi meelde. Kui kellelegi samuti tundub, et riigivalitsemise asjad võiksid hoopistükkis teistmoodi käia, otsige üles Kaplinski blogist konfutsiaanliku riigivalitsemise lugu. Päris hea lugemine!
Toimetan kord kvartalis ilmuvat vallalehte ja kui mu mälu ei peta, siis on haldusreformi teema läbi käinud juba 4 numbrist. Arutluslood poolt ja vastu. Peamiselt ikka vastu, kuna ma ise need lood kokku kirjutasin. Asjaolud on tasahilju järjepanu muutunud. Läbirääkimiste suunad ja objektid ja subjektid. Asjaolud ja arvestused ja pidev kartus riigi järgmiste sundkäikude ees. Maakondlik suhtumine lõunavaldadesse, kui vallavaestesse. Riiklik teerull, mis käivitas üsna inetuid ja halastamatuid konflikte. Need asjaolud said mustvalgel kirja. Kuna kvartalileht pole ilmumissageduse tõttu uudiste ega kuulutuste leht, siis enamasti seal rahvakoosolekuid maha ei hõigatud (kui õigesti mäletan), aga valla kodulehel olid teated küll üleval.… Loe rohkem »
Küsimus vallajuhtide kompensatsiooni kohta: Miks arvatakse, et kompensatsiooni makstakse Pärnumaaga ühinemise eest? Kompensatsioon on valdade liitmise eest sõltumata liitumise suunast ja uuest vallanimest, selle eest, et üleriigilise otsusega jäävad vallajuhid kas tööta või peavad minema teisele tööle. Aga ikka on nii, et kui muud argumendid otsas, tuleb letti lüüa kadedus. Järgmine kord valige endale juht, kelle peale te pole kadedad, kui natsa suuremat palka saab. Natuke uuest vallanimest ka. Halenaljakas on kuulata, kuidas hädaldavad ainult Lihula inimesed. Miskipärast pole kuulda Hanila, Koonga ega Varbla hääli. Justkui oleks Lihula tõesti kõige vanem ja väärikam, kelle kaotusvalu on teiste omast mõõtmatult suurem.… Loe rohkem »
Jutt väga õige, pole mõtet vinguda, kõik on normaalne!
ei “hädalda” ainult Lihula omad, ka Hanilast.
Välja imetud ilma identiteedita mittemidagiütlev nimi. Nimedevaliku põhikriteerium oli valitsusel kirjas kas vana nimi või midagi tuntut. Lihula muidugi!
PS. Olnuks vähemalt kompromiss, et vald on Lihula, aga maakond siis Pärnu. Natukenegi säilinuks.
Peeter, Kotso ja hanila kirjasõna ei huvita kedagi! Täpselt samamoodi, nagu ka Pärnumaa pole ajaloos tegija. Aga TÄNA on Pärnu linn 5x tegijam kui Haapsalu. Täpselt sama on Lihulaga. Pole mõtet võrrelda mingit kolkaküla siiski üle Eesti tuntud kohaga ja neid võrdsustada. Umbes, et sel juhul mõlemad peavad ju ilma jääma. Debiilne.
haldusreform
üheksa korda mõõda, üks kord lõika,
tehtud (lõigatud)
Ja ometi – kui võtta kätte Läänemaa telefoniraamat – kirjas on päris palju ettevõtteid, kus nad kõik on ? Õigemini, kuhu nad on kadunud ? Kas keegi teab ka, palju seal inimesi töötab, milline seis on – võib muidugi öelda, et mis sest kasu on, ikka on – ülevaade olemas vähemasti,vbl ei vajatagi niivõrd rahalist abi, vbl on mõistus otsas, vbl vajatakse elukestvat ümber- ja edasiõpet, nõudmisi on juurde tekkinud, vbl ei saada kohe aru… Sedasi ei saa elada, et kõik on halvasti. Aga kus väljapääs oleks ? See kõik vääriks tegusid.
Maakonna tasandil võib öelda et hea et niigi läks. Ka Kullamaa oleks äärepealt läinud teise maakonna koosseisu. Ka Nõval olid valikud õhus. Õnneks või kahjuks ei läinud. Reaalsus miks sellised liitumised maakonnatasandil toimusid või oleksid äärepealt veel toimunud on see et maakonnatasandil on teised elujõulised kogukonnad jumalahooleks jäetud. Ja seda juba väga pikalt. Enamusi teenuseid ei saa enam ka nn. Keskusest Haapsalust inimesed. Tuleb minna Tallinna või Pärnu. Läänemaal on edasine tulevik tume ka peale haldusreformi. Töökohti ei suudeta luua, noored lausa põgenevad, tagasi vaatamata. Minu arvates etteheita pole siin valdadest kellelegi midagi, Lihula rahvas püüab lihtsalt ellu jääda. Viletsat… Loe rohkem »
Haapsalu on 700 aastat olnud linn. Kus ta ikka kaob. Oma riik ju.