Rasmus Lippur (paremal) tänavusel õppusel Orkaan Lihulas. Foto: Urmas Lauri
Selle aasta augusti esimesel päeval kaitseliidu Lääne maleva pealiku ametikohale asudes tõin võrdluse, et tunnen end kui astronaut tundmatul planeedil. Oma suureks rõõmuks olen õppinud seda planeeti juba päris hästi tundma ja pean ütlema, et mulle meeldib see planeet, kuhu maandusin.
Eelkõige meeldivad mulle inimesed, kellega ma siin teenides kokku puutun. Kaitseliit tugineb vabatahtlikkusele ja see on organisatsiooni suurim väärtus. Lõppeval aastal olen näinud palju pühendunud maleva liikmeid osalemas nii väljaõppes kui ka muudel üritustel, mulle on jätnud kustumatu mulje meie maleva noorte kotkaste ja kodutütarde juhtide entusiasm. Mul ei ole vähimatki kahtlust, et Hiiumaa ja Läänemaa naiskodukaitsjad on kõige tublimad, usinamad ja ettevõtlikumad üldse. Oma igapäevatööd staabis tegevad inimesed ei suuda ilma vabatahtliketa täita malevale püstitatud ülesandeid, meie roll on eelkõige olla olemas, et vabatahtlikke igati toetada.
Mul on hea meel, et ka tänavu on meie maleva liikmeskond mitmekümne inimese võrra kasvanud. Loodan sama trendi näha ka tuleval aastal.
Mulle meeldib, et tulin tegusasse malevasse, kus peaaegu igal nädalavahetusel on mõni õppus, harjutus, tseremoonia vm üritus. Selle aasta suuremaist üritustest tulevad silme ette õppused Läänetorm ja Orkaan. Neist esimene käis rööbiti kaitseväe õppusega Kevadtorm. Eesmärk oli suurendada allüksuste ülemate enesekindlust ja taset sedavõrd, et nad suudavad oma allüksuses korraldad samasuguse väljaõppe. Õppusel harjutati üksuste tegutsemist mitmesugustes lahinguliikides ja kinnistati erialaväljaõppel omandatut.
Tänavune Orkaan puhus Lõuna-Läänemaal, selle teravik oli suunatud sisekaitseliste ülesannete täitmisele ning koostööle politseinike ja päästjatega. Terve nädalavahetuse tuli umbes tuhandel osalejal lahendada ülesandeid, millele tavapärasel sõjalisel väljaõppel nii suurt tähelepanu ei pöörata. Maleva staap sai väärt kogemuse, kuidas kriisi korral tõhusamalt ja operatiivsemalt saavutada ühiseid eesmärke koos teiste jõustruktuuridega, kelle protseduurid ja taktika erinevad kaitseliidu rutiinist.
Märkimist väärib ka oktoobris kaitseväe keskpolügoonil peetud lahinglaskmine, kus harjutati tuleülesannete täitmist mitmesuguste relvaliikide koostöös. Toimusid ka öised laskmised, mis on nii läbiviijaile kui ka osalejaile väga suur proovikivi.
Mulle meeldivad ka kaitseliitu ja ühiskonda siduvad ning lähendavad ettevõtmised: maakaitsepäev ja ajaloopäev, mitu tseremoniaalset üritust Hiiu- ja Läänemaal. Tundsin suurt uhkust, kui 20. augustil kandsid 25 noorkotkast ja kodutütart läbi Haapsalu meie rahvuslippe, saadetuna teeääri palistavast arvukast publikust.
Kaitseväe korraldatud kõikide laste isadepäev tuli sel aastal Haapsallu. Kaitseliit ja veel väga mitmed teised organisatsioonid said selle kaudu end laiemalt tutvustada. Kohati oli rahvast lausa nii palju, et näiteks Wiedemanni spordihoones oli raske liikuda.
Detsembris taaselustasime laskevõistluse „Talvepäev kaitseliiduga”. Nirule ilmale vaatamata oli osalejaid palju. Usun, et kõigile jätkus uudistamist ja tegemist ning kel vähegi soovi oli, sai ka proovida oma silma ja käe täpsust. Julgustatuna tänavusest menust on meil kindel plaan ka järgmisel aastal pakkuda sellesarnast võimalust.
Järgmisest aastast rääkides tuleb tõdeda, et Lääne maleva hoog ei näita raugemise märki, pigem vastupidi. Oleme kavandanud intensiivse ja nõudliku väljaõppekava, et kaitseliitlastel oleks võimalus oma taset veelgi tõsta nii väiksemate kui ka suuremate üksuste taktikalistel harjutustel ja õppustel.
Tuleval aastal saab end proovile panna traditsioonilistel sõjalis-sportlikel võistlustel Valge Laev ja Tihu Kevad, lihvida oma oskusi lahinglaskmistel ja olla osa suurõppusest Orkaan 12. Vastsetele ja tulevastele kaitseliitlastele korraldame ka sel aastal sõduri baasoskuste kursuse, kus vormime värsketest liikmetest sõdurid.
Kaitseliitlasi kohtab nii vabariigi aastapäeva kui ka võidupüha tähistamisel, maakaitsepäeval Haapsalus, pidustustel „Eesti Vabariik 100” ning mitmel muul üritusel üle Hiiu- ja Läänemaa.
Kõik see annab jõudu ja indu minna vastu uuele aastale, Lääne maleva juubeliaastale – septembris tähistame oma 100. aastapäeva. Võin juba praegu olla kindel, et „vanakese” tervis on väga hea ja ta ise ääretult krapsakas.
Tänan kõiki kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid, noorkotkaid ja kodutütreid, kes on panustanud oma energiat, aega ja ideid kaitseliidu Lääne maleva hüvanguks. Teieta ei oleks ka Lääne malevat. Eraldi tahan tänada nende perekondi ja lähikondlasi toetuse eest.
Head vana aasta lõppu ja edukat ning huvitavat uut aastat teile kõigile!
Rasmus Lippur, Lääne maleva pealik