Toomas Vallimäe. Foto Urmas Lauri
Praegu on linnade ja valdade ühinemise aeg. Lõppenud on läbirääkimised, rahvakoosolekud ja rahvahääletus. Selgunud on ühinemistoetuse jagunemine eri osapoolte vahel.
Jäänud on volikogude otsustavad hääletused ühinemise asjus. Põnevaim küsimus ongi, kuidas rahva valitud volinikud hääletavad.
Põhiseaduse järgi on Eesti kõrgeim võimuorgan rahvas. Ridala rahvahääletusel osales suhteliselt vähe inimesi. Miks? Enne tulemuse teadasaamist oli juba selge, et volikogule ei ole inimeste tahe siduv, hääletada võib volikogu liige oma äranägemise järgi. Miks siis üleüldse rahvaküsitlust tehti? Mujal demokraatlikes riikides arvestatakse küsitlustulemusi ning need on siduvad. Näiteks Suurbritannia väljaastumine Euroopa Liidust. Tavaliselt ongi rahvahääletuse tulemused suhteliselt tasavägised. Ridala inimesed otsustasid 7 hääle enamusega mitte liituda Haapsalu linnaga. Kõigil oli võimalus oma otsus teha ning tulemus on selline. Ameerika Ühendriikides on lõppenud tasavägine presidendi valimine, osas osariikides veel loetakse hääli üle, presidendiks saab kandidaat, kes saab enamuse, olgu kas või ühe enamhäälega. Eetiline on rahva valitud volinikel täita oma elanike soovi.
Põhiargument ühinemise pooldajail on ühinemistoetus. Raha on vaja investeeringute tegemiseks nii seltsimajade juures, ühendusteede rajamisel kui ka paljudes muudes valdkondades. Kui jätkusuutlikud on omavalitsused, kes on oma eelarved kokku pannud, lootes ühinemistoetusele, mis laekub kolme aasta jooksul. Näiteks kui perekond, kes rajab oma eelarve ainult lastetoetusele, ei ole suuteline pikka aega niimoodi jätkama. Talupojalik tarkus ütleb, et pereisa peab tööle minema. Oluline osa omavalitsuse rahastamises on töötavailt elanikelt laekuv tulumaks ehk mida rohkem inimesi töötab, seda enam saab investeerida koolidesse ja teedesse ning toetada ühinguid. Lihtne ja loogiline. Teame aga, et tasuvaid töökohti napib kogu Läänemaal. Omavalitsusel ei ole ettevõtluse arendamiseks palju võimalusi, siin peab appi tulema riigireform. Kaua on räägitud ja lubatud Haapsalu raudteed, mis kindlasti soosiks ettevõtluskeskkonda kogu Läänemaal. Kahjuks peavad tööealised inimesed siit piirkonnast lahkuma, et mitte jääda sõltuvusse abirahast. Tundub, et omavalitsused pannaksegi sõltuma abirahast: kui volinik ühinemise poolt ei hääleta, siis toetust ei saa! Kui volikogu liige ei hääleta näiteks maamaksu tõstmise poolt, siis võib riigi toetus muudes osades väheneda.
Ridala vald on rõngasvald ümber Haapsalu linna, kahtlemata on ühisosa väga suur. Ühine veevarustus, prügivedu, bussiliiklus ning elanike liikumine töökohtade ja koolide vahet. Isiklikult ei ole minul ega teistel volikogu liikmetel midagi Haapsalu vastu. Haapsalu on kaunis ja ajalooline linn. Tublid on samuti linnajuhid, kes on andnud oma linnasse parima. Valimistel kolm aastat tagasi ütles valimisliit „Ühtne Ridala”, et meie ei soovi Haapsaluga ühineda. Põhjus seisnes linna suures võlakoormuses. Samuti on erinevus linna ja maapiirkonna vahel. Praegune liitumisleping säilitab Haapsalu linna nime. Tegin läbirääkimistel ettepaneku, et mõlemad osapooled peaks säilitama oma ajaloolise nime. Lahenduseks oleks Ridala vald, mille koosseisus on Haapsalu linn. Ettepanekut ei arvestatud, nagu ei taheta arvestada Ridala inimeste hääli.
Volikogu liikmeil tuleb langetada otsus, mis muudab olukorda. Riik on pannud sundseisu mõlemad volikogud. Haapsalu inimesed pooldasid ühinemist, Ridala elanikud mitte. Haapsalus elab küllalt inimesi, et mitte ühineda, Ridalas ei ole vajalikku 5000 elanikku. Investeeringuid on vaja mõlemal pool. Nii poolt- kui ka vastuargumente leiaks küllaga. Siiski tuleb arvestada inimestega ning millised volitused on rahvas volikogule andnud.
Toomas Vallimäe, Ridala volikogu liige (EKRE)
Tubli Toomas toetame.Kõrgeim võim on Rahvas.
Rahvahääletusest jäi suuresti tühikargamise ja demokraatia mängimise mulje. Nende läbiviimiseks tehti mõttetud tööd ja kulutati raha. Loogilise valemiga sotsioloogiline küsitlus oleks andnud valitsevatest meeleoludest ühinemise suhtes oluliselt tõepärasema pildi kui napi osalusega rahvahääletus, kus kergelt pääseb domineerima väiksema huvigrupi mõju.
Ei oleks vaja olnud tegusat vallavanemat maha võtta ,nüüd on näha kuhu tüürivad need ülbikud volinikud,kes rahva poolt võimule ei saanud. Iga hinna eest Ridala Haapsalule maha müüa !!!
Mida see tegus vallavanem siis tegi ???
Olek kohe huvitav lugeda
Kogu see ühinemine üldse on otsast peale üks pseudoprobleem. Loodan volikogu liikmete kainele mõistusele. Ainuüksi raha ei saa olla määrav. Palun mõelge enne, kui naeruvääristate linna nime, nimetades külad linnaks ja vastupidi. Austage üksteise otsust, olge tsiviliseeritud ja avatud mõttemaailmaga. Ja mõelge, palun mõelge, enne kui tõstate käe poolt või vastu. Andke endale aru, mida see kaasa toob.
Ja mida see ühinemine siis hirmsat toob?
Kus Sa võtad, et see hirmsat toob? Pigem peaks plussid ja miinused väga hoolsalt läbi kaaluma, mis on nii liitumise kui mitteliitumise puhul. Aga et ühinemine 100% halb on, seda mina küll ei väida.
demagoogia, nagu oravad hirmutavad rahvast kogu aeg tibladega nii ridala isamaamüüjad mingite laenude ja ümbernimetamistega. ei hakka keegi külasid linnadeks muutma, aga kui papp lollile sadu kordi kordab , et too saab taeva kui oma veeringud papile toob, siis jääb mõni seda jura uskuma ka
Meil pole laenukoormat nagu Haapsalul aga ega Meil pole viimaste aastate jooksul midagi tehtud ka
Seisak täielik
Lugupeetud Toomas. Palun ärge rääkige linna suurest võlakoormusest. Haapsalu linn on laenu võtnud mõõdukalt ning seadusega lubatud piirides ning meil on veel võimalik võtta laenu pea 2 miljonit. Laenu eest oleme ehitanud ka Ridala elanikele vajalikke asju – kultuurikeskus neist kõige suurem ja Haapsalu linnal ei ole probleemi laenude teenindamise ja ka tagasimaksmisega. Paraku Ridala vallal, kui te üksi jääte, saab olema väga suur laenukoormus ja teie areng üksi on väga keeruline, sest laenu te võtta peale lossi remondiks tehtava täislaenamise ei saa ning ka soojuse raha on kulutatud.
Mis puutub siia kultuurikeskus? Linn pidi selle kultuurikeskuse korda tegema, et keskus end majandada suudaks ja kui sa Ridala nime suhu võtsid, siis oleks see keskus ka rohkem atraktiivne, et Ridala inimesed sinna ka tuleksid. Ja suurem osa rahast ei tulnud ka mitte linna kaukast, vaid riigi eelarvest. Küllap kirjutasite raha taotlusesse sisse ka lubaduse Ridala valla elanike kultuuriliseks harimiseks ning see kallutas paljuski otsusele raha eraldamiseks. Võiks mainida ka seda, et raha taotlust ei kirjutanud mitte reform. Tee endale ükskord juba ka mingid algtõed selgeks.
Mida küll? Linn peaks algama ikka teedest ja linna sissesõidust. Ridala valda Uuemõisa õhtusel ajal Tallinna poolt sisse sõites on küll tunne nagu siseneks linna – soe valgus, mida piisavalt, valgusreklaamid aga liikudes edasi, järsku nagu sõidaks sisse kauge Siberi Simbirski külla – hämar ja külm valgus, mis tegelikult linn. Ja linna tänavad, justkui Ridala valla põlluvahe teed, pole juba aastaid remonte näinud. Pole vaja kelkida, et nagu midagi ikka tehtud – Jaama t. ristmik ja Kiltsi tee riigi rahadest. Häbi peaks olema, kui vaadata mismoodi Kalda ja Jaama t. ristmikku ehitatakse. Oi, oi, Haapsalu linnal on veel palju areneda,… Loe rohkem »
See uugametsa sissesõit on ka ainuke mis on korras ( ja mitte omavalitsuse rahaga ) ülejäänud on ikka igatpidi p..
ja veel demokraatlikest riikidest rääkides, siis USA presidendi valimistel kogus Clinton 2 miljonit häält rohkem, ent Trump võitis.
Rahvahääletused ei ole enamasti tasavägised. Need on vaid kõigest paar hiljutist hääletust… aga näiteks kõige viimasel, Itaalia konstitutsiooni referendumil, võitis ei 20% ülekaaluga. jne
Ja sellist kelbast ajav tüüp on ridala volikogus? Palju õnne teile.
Brexiti referendum muide ei olnud siduv ning briti kohus otsustas, et valitsusel on brexiti jaoks ikkagi vaja parlamendi nõusolekut.
Terve mõistuse järgi on see rahvahääletus läbi kukkunud, aga noh ega seda kõigile jagatud ei ole.
Viimastel kohalikel valimistel oli ridala vallas registreeritud valijaid nimekirjades 2691, millest 313 moodustab 11,6%. See oleks sama kui valla volikogu teeks otsuseid nii, et kohal on ainult kaks liiget (15st).
oleks kui vallaviletsus kaagutaks maaviletsuses oma hääle ära, et miks ei taastata Asuküla bussiliini varasemalt käigus olnud laupäeva õhtust ja pühapäeva lõunast sõidugraafikut. või arvate , et Asuküla elanikel polegi sellesse teie arvamuse järgi saatanast linna asja nädalalõpul. tegelege progressiga , aga mitte regressiga sm. saadik