0

Lõhejõgedel algab kuuajaline püügirahu

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Röövpüüdjate paat varustuse ja püütud lõhedega, Vasalemma jõgi 2015

Röövpüüdjate paat varustuse ja püütud lõhedega Vasalemma jõel. Foto keskkonnainspektsioon

Lõheliste kudeaja tõttu on lõhe ja meriforelli püük enamikel Eesti jõgedel 15. oktoobrist 15. novembrini keelatud. Läänemaal käivad lõhelised kudemas Vihterpalu ja Riguldi jões.

Keskkonnainspektsioon kutsub kõiki harrastuskalastajaid ja kutselisi kalureid keeluajast kinni pidama, et lõhelised saaksid segamatult kudeda ja järglasi anda. Lõheliste kudejõgedel hoiavad silma peal ka keskkonnainspektorid ja vabatahtlikud.   

Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juht Tõnis Ulm ütles, et praegu pole lõheliste kudemine veel hoogu sisse saanud. „Nii Vihterpalu kui ka Riguldi jões on praegu ka vähe vett,” lisas ta.

Ulm lisas, et kui lõheliste kudemine hoo sisse saab, korraldab keskkonnainspektsioon koos politseiga jõgede juurde ka reide, et võimalikke röövpüüdjaid eemale peletada.  

Keskkonnainspektsiooni teatel on üle Eesti paljud vabatahtlikud näidanud üles huvi lõhejõgede kaitsmise vastu. Ulmi sõnul Läänemaal vabatahtlike valvamise üle suurt vajadust pole. „Kuid abi oleks sellest, kui röövpüüdjaid märgates sellest teada antaks,” ütles ta.   

Jõe suudmealal või alamjooksul kahtlast tegutsemist märgates tuleks sellest teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.  

Lõheliste püügi eest keeluajal võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot. Samuti tuleb lõhe või meriforelli püüdjal tasuda keskkonnale tekitatud kahju.

Tõsise kalapüüginõuete rikkumise puhul, nagu püük keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne ehk lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest. Juhul, kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümnekordne, see tähendab ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.

Lõheliste püügi puhul tuleb lisaks ajalisele piirangule jälgida ka muid kitsendusi. Merel kalastades tuleb arvestada, et suuremate lõhejõgede suudmetele lähemal kui 1000 meetrit kehtib aastaringne püügikeeld. Ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. oktoobrini on keeluala laiendatud 1500 meetrini.

Lõheliste kudejõgedes või nende lõikudes on aastaringselt keelatud püük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga. Merre suubuvates jõgedes ja ojades, välja arvatud Nasva jões, on keelatud mõrrapüük. Erandiks on silmumõrrad.  

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
mh
mh

Riguldi jões ei käi punased ammu enam kudemas

Agu
Agu

kuskohas need lõhed veel eestimaal on, ma sain ühe haugi aint mingi üleeelmine aasta landiga

Tont
Tont

Pättidel on suva. Ja ka paljudel riigi kalakaitsjatel,sest neil nagu politseinikel on KUUPALK. Asja peaks erafirmadele andma,kes iga trahvi pealt poole endale saaks.

wpDiscuz