0

Täna on Eestimaal elavate rahvuste päev

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Mordva ansambel Morama. Foto Tarmula

Hõimupäeval esines Haapsalus Mordva ansambel. Mordvalasi elab ka Läänemaal. Foto Arvo Tarmula

Täna, 24. Septembril tähistatakse Eestis rahvuste päeva, millega meenutatakse Eesti Rahvuste Foorumi esimest kogunemist 1988.

Esimesel foorumil toetasid Eestis elavad rahvusvähemused aktiivselt püüdu taastada Eesti riiklus ja demokraatlik elukorraldus.

Lisaks eestlastele elab Eestis üle 330 000 venelase ja üle 23 000 ukrainlase. Arvukamad rahvusgrupid on veel valgevenelased, soomlased, juudid, tatarlased, lätlased, leedulased, poolakad ja sakslased.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Anne-Ly Reimaa sõnul on Eesti koduks ligi 190 eri rahvusele.

Läänemaal elas rahvastikuregistri andmetel mullu eestlaste kõrval veel 47 muu rahvuse esindajaid, kellest ülekaalus on vene rahvusest inimesed (1893 inimest). Järgnevad ukrainlased (267 inimest), soomlased (131 inimest), valgevenelased (89 inimest), rootslased (52 inimest) ja sakslased (41 inimest). Ka lõunanaabrid lätlased (25 inimest) ja leedukad (27 inimest) on arvestatava koosseisuga esindatud. Kahekohaline arv on ka tatarlasi ja mordvalasi.

Lisaks elab Läänemaal selliste rahvuste esindajad nagu abhaaslased, adõgeed, araablased, armeenlased, aserbaidžaanid, austerlased, baškiirid, birmalased, bulgaarlased, grusiinid, hollandlased, iirlased, inglased, itaallased, juudid, karjalased, korealased, kreeklased, lakid, marid, mehhiklased, moldovlased, mustlased, pakistaanlased, poolakad, portugallased, prantslased, rumeenlased, serblased, taanlased, taatlased, tšuvaššid, udmurdid, USA ameeriklased, usbekid, ungarlased ja vepslased.

 „Eesti on meie ühine kodu. Tunnustades ja toetades Eestis elavad rahvuseid ja nende kultuuripärandit, saab laiema kandepinna ka eesti kultuur,“ kinnitas Reimaa.

Rahvuste päeva eel ja järel tutvustavad mitmed rahvuskultuuriseltsid oma traditsioone, käsitööd ja rahvuskööki. Arutletakse identiteedi, rahvuse ning rahvakultuuri ja selle arendamise võimaluste üle tänapäeva kultuuriruumis.

Sündmustega saab lähemalt tutvuda rahvuste päeva kodulehel.

Rahvuste päeva traditsiooni algatas 2005. aastal tolleaegne rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, et tunnustada Eestis elavaid rahvusvähemusi.

 

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz