Eesti parimad väikesadamad on Puise kalasadam, Purtse jahtsadam ja Soela sadam. Välja anti kolm võrdset preemiat suurusega 3000 eurot.
Merekultuuriaasta 2016 ja riigihalduse minister Arto Aas kuulutasid kevadel välja konkursi väikesadamate arengu ning kogukondliku tegevuse tunnustamiseks. Preemia eesmärgiks on tõsta esile Eesti rannakülade ning saarte rolli väikesadamate arendamisel. Konkursile laekunud neljateistkümnest nominendist valis žürii välja kolm parimat. 3000 euro suurused rahalised preemiad lähevad Läänemaale Puise kalasadamale, Ida-Virumaale Purtse jahtsadamale ning Saaremaale Soela sadamale.
Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul on see esimene kord kui väikesadamaid ja seal tegutsevaid kogukondi riigi poolt selliselt esile tõstetakse. “Nii nagu tunnustatakse igal aastal Eesti parimaid põllumehi, tuleb samuti väärtustada ka meie kohalikke merekündjaid ja sadamaarendajaid, kes tihti puhuvad rannaküladesse elu sisse ja edendavad sealset majandust ja eluolu,” ütles Aas. “Hästi toimiv väikesadam on küla keskuseks, võimaldades tegeleda kalapüügiga, mereturismiga ning tagades ka kohaliku merepäästevõimekuse,” lisas minister. “Puise, Purtse ja Soela sadamad ja neid ümbritsevad aktiivsed kodanikud on tunnustust väärt ning eeskujuks mitmetele teistele äärealade kogukondadele.”
Konkursi žürii esimehe Urve Tiiduse sõnul osutus kolme parima sadama välja selgitamine keeruliseks ülesandeks. Kokku esitati konkursile neliteist väga tublit ja edumeelset väikesadamat Eesti erinevatest paikadest. Puise, Purtse ja Soela sadam paistsid teiste seast silma nelja kriteeriumi poolest:
- Sealsele piirkonnale on sadam oluline arengumootor, selle võimalusi osatakse ära kasutada ning kogukonna poolt väärtustada
- Sadam on kohaliku kogukonna jaoks osa identiteedist ning küla keskus
- Sadama ümber tegutseb aktiivne kogukond, kes edendab igapäevaselt kohalikku elu
- Sealsel kogukonnal on jätkusuutlik mõtteviis ning sadamaga seotud selged tulevikuplaanid kohaliku elu edasiviimiseks
Puise sadam Läänemaal asub ajalooliselt tähtsas kohas, kus on tugevad merekultuuri- ja kalapüügitraditsioonid. Tänapäeval kasutab sadamat 12 kalaettevõtet, kes tegelevad seal igapäevaselt kalapüügiga. Sadamal on hea koostöö kohaliku omavalitsusega ning on sealsetele elanikele oluliseks elu osaks.
Purtse külalissadam Ida-Virumaal on uus sadam, mille on rajanud kohalikud aktivistid. Sadamasse on tehtud mitmeid isiklikke investeeringuid, mis on loonud sinna tugeva ja ettevõtliku kogukonna. Sadama rajamine on oluliselt arendanud kohalikku piirkonda ning seda kasutab ka sealne merepäästeüksus. Tulevikuplaanide loomisel on arvestatud ümbruskaudset merekultuuripärandit ning lähiaastatel plaanitakse sinna luua Tulivee teemakeskus.
Soela sadam Saaremaal on hea näide kohalikust sadamast ja selle ümber tegutsevast tugevast kogukonnast, kuhu on koondunud nii kohalikud kui suvesaarlased. Koos võetakse ette toredaid üritusi ning osatakse kasutada sadama ressurssi jätkusuutlikult. Sadam on elavdanud kohalikku piirkonda nii kultuuriliselt kui ka majanduslikult.
Konkursi hindamiskomisjoni kuulusid rahandusministeeriumi ja Merekultuuriaasta 2016 esindajad.
Merekultuuriaasta 2016 väikesadamate arengu tunnustus määrati juriidilisele isikule, seltsingule või kohaliku omavalitsuse üksusele, kes on osalenud oma piirkonna väikesadama arendamisel lähtudes kogukondlikust huvist. Välja anti kolm võrdset preemiat suurusega 3000 eurot Ridala vallavalitsusele Puise kalasadama arendamise eest, Trogar OÜ’le Purtse jahtssadama arendamise eest ning MTÜ Soela sadama seltsile Soela sadama arendamise eest.
Puise sadam. Fotod: Urmas Lauri 
Kõik ei pea olema tasuline ja roppu kallis!
Aga miks sa arvad et see peaks tasuta olema?
Urmas Lauri oleks võinud slipist ka pilti teha. Seal kett ees ja sellel silt, et paadi vette laskmine maksab 5 euri. Ridala vald võiks valla teedele ka maksu peale panna.