Taavi Kotka sulest ilmus 12. septembri Postimehes arvamuslugu „Mis seis on Eesti internetiga?“ Sellest kirjatükist ajendatuna julgustan kohalikke kogukondi, naabreid ja omavalitsusi panema seljad kokku ning tegema koostööd soodsama internetiühenduse rajamiseks, kirjutab Telia Eesti võrgu ja infrastruktuuri arenduse allüksuse juht Toivo Praakel (pildil).
Usun, et kellelgi poleks midagi selle vastu kui Eestimaa igasse kodusse, suvilasse ja metsatallu ulatuks üle kaabelühenduse kiire ja tänapäevane internetivõrk. Sellega paraneks nii inimeste, ettevõtete, kohalike piirkondade kui ka kogu riigi elu.
Kui vaadata olukorda riigi, kohalike omavalitsuste või operaatorite poolt, siis reaalsuseks see paraku ei saa ja seda isegi hea tahtmise korral – piirid seab majanduslik otstarbekus. Samuti on selge, et vaid vähesed kliendid on valmis tellima oma kulu ja kirjadega endale kilomeetri kauguselt jooksva interneti püsiühenduse kui see maksab suurusjärgus 12 000 eurot. Seega – raha loevad kõik – nii eraisikud, ettevõtted kui riigiasutused ning üle mõistuse kuluvaid summasid keegi investeerida ei soovi.
Küll on oluline tähele panna, et kui see sama kilomeetrine liin hakkab teenindama 5-10 naabrit, on summad juba oluliselt väiksemad. Sellele lisaks panustab ka Telia omalt poolt sadu eurosid iga liituva kliendi kohta, mis teeb liitumise veelgi odavamaks.
Telia praktikasse on hakanud ilmuma üha enam näiteid, kuidas kohalikud kogukonnad, külad ja asumid sellest pudelikaelast üle on saanud. Oleme korduvalt eeskujuks tõstnud Suure-Jaani valla kogemust Viljandimaal, kus Rääka küla seitsmele talule loodi moodne valguskaabliühendus (kiire internet 100/100 Mbit/s, Telia TV jpm). Lisaks on samas valla poolt veetava projekti raames saamas või saanud ca 150 majapidamist endale optikaühenduse. See on hea näide kohaliku rahva, valla ja Telia omavahelisest koostööst. Konkreetsete juhtumite puhul võib esile tõsta just kohaliku omavalitsuse panust, kes võimaldas luua lihtsustatud projekti, aitas maaomanikke kokkulepete saavutamisel ning toetas ehitamisel.
Sama koostöömudelit saavad ühe piirkonna inimesed rakendada ka linnades, näiteks Nõmme sarnastes eramupiirkondades. Kuna Telia viib ka vaskkaablil olevaid kliente pidevalt üle uuematele tehnoloogiatele (VDSL2, G.Fast), oleme alati tänulikud info ja pöördumiste eest, mille taga on näiteks grupp naabreid kindlas piirkonnas.
Sarnasel kujul on meil täna töös teisigi piirkondi: Tartumaal Ihaste ja Raadimõisa, Harjumaal Järveküla ja Jüri ning hiljuti alustasime projektiga Juminda poolsaarel.
Need on näited, kuidas koostöö ja ühise ettevõtmise toel on võimalik turutõrkest üle saada. Siit ka soovitus – kui teie tänava, küla, alevi või piirkonnani pole veel tänapäevane internetiühendus jõudnud, siis pange oma üleaedsetega seljad kokku ja pöörduge ühiselt kohaliku sideoperaatori poole. Mida rohkem on huvilisi ühest piirkonnast, seda odavamaks kujuneb ka ühenduse hind. Räägime seejuures kordades odavamast hinnast. Ning loomulikult on sel juhul ka teenuse pakkuja valmis liitumise hindade osas suurema sammu vastu astuma.
Toivo Praakel, Telia Eesti võrgu ja infrastruktuuri arenduse allüksuse juht