Ridala vald tahab hakata kasse sundkorras kiibistama

Kaie Ilves

kaie@le.ee

kassid. arvo tarmula

Selle aasta jooksul on Ridala vald maksnud hulkuvate kasside püüdmise ja hoidmise eest varjupaigale 2000 eurot rohkem kui mullu terve aasta eest kokku. Arvo Tarmula foto

Neljapäeval teatati Ridala vallavalitsusele, et Uuemõisa Konsumi taga on viie pojaga peremeheta kassiema. Ridala vallavalitsuse registripidajal-referendil Kaire Viilustel ei jää üle muud, kui ohata järjekordse väljamineku pärast valla rahakotist ja helistada Vilkla varjupaiga juhatajale Kaja Maisalule.

Neljapäeva õhtul õnnestus Maisalul kätte saada üks kassipoeg, reedel teine ja kolmas. „Eks nii kaua käin, kuni kõik kätte saan,” ütles ta.

Kannatus sai otsa

Selle kuu jooksul on vallal koduta kiisude peale kulunud üle 1400 euro. Neljapäevase kõne hind Ridala vallavalitsusse on Viiluste hinnangul umbes 600–700 eurot.

„Meile helistatakse igal nädalal: tulge ja viige kassid minema,” rääkis Viiluste ja lisas, et hullem aeg on veel ees. Tavaliselt algavad sellised kõned sügisel, viitas ta suvilakasside hülgajatele. Kui suureks kujuneb sel aastal summa, mis valla eelarvest maksta tuleb, ei oska ega julge veel keegi ennustada. Kaheksa kuuga on juba kulunud kaks tuhat eurot rohkem kui mullu kokku – 5825,9 eurot. Selle raha eest saaks maksta 29 lapsele ranitsatoetust või 18 emale sünnitoetust.

„Ja selles olukorras pole süüdi mitte kassid ega varjupaik, kes teenuse eest raha küsib, vaid valla enda inimesed, kellel pole vastutustunnet,” toonitas Viiluste.

Ridala vallavalitsusel sai mõõt täis ja otsustati üle vaadata valla lemmikloomade pidamise eeskiri. Vallavalitsus kavatseb sisse seada kasside-koerte kohustusliku kiibistamise.

„Ei saa olla nii, et inimene annab oma kassile jalaga – uksest välja! – ja siis on koduta kass valla probleem. See teema on igasuguse kontrolli alt täiesti väljunud!” ütles Viiluste.

Viiluste ütles, et hulkuvad koduloomad pole mitte vallavalitsuse tegemata töö, vaid inimeste endi vastutustundetus. „Vallavalitsus ei saa pidevalt koristada vastutustundetute inimeste kasse, kellest emased igal aastal paar korda aastas pojad toovad!”

Eesmärk on eeskirja ümbertegemisega valmis saada septembris, siis läheb see volikogu ette.

Omaette küsimus on aga, kuidas tagada, et asi praktikas ka toimima hakkaks. Tsiviliseeritud maailmas peaks asjad nii käima, et kui inimene koera- või kassipoja võtab, siis ta ka vaktsineeritakse ja kiibistatakse. Koertega pole Ridala vallas juba mõnda aega muret – nendega tehakse vajalikud toimingud ikka ära. Kassidega paraku mitte. Ja kui emakass on isegi kiibistatud, siis kassipojad kiibistatult ju ei sünni. Viiluste ütleb, et ilmselt on nii mõnedki poegadega leidkassid tegelikult kodukiisud. Aga nii lihtne on ju valda helistada ja öelda: ma leidsin emase kassi koos poegadega – korjake ära!

Vaja ühtset registrit

Viiluste nentis, et isegi kui neil õnnestub välja mõelda toimiv sundkiibistamise kord, on see ainult pool rehkendusest – kiibi number tuleb koos omaniku nimega ka registrisse kanda. Siin on aga uus probleem: Eestis on terve hulk lemmikloomaregistreid, millest pole suurt midagi kasu, sest omavahel need ei ühildu. Paljudel omavalitsustel on oma register, see aga kaotab mõtte kohe, kui jooksus loom otsustab haldusüksuse piiri ületada.

„Registril on mõtet siis, kui see on üle riigi ühine, ainult siis see toimib,” ütles Viiluste.

Hiljuti käidi Ridala vallale üht sellist kohaliku tähtsusega registripidamise varianti pakkumas. Vald ütles ära, sest reaalset kasu sellest ei sünni, küll aga hakkaksid laekuma arved registripidajalt.
Kaja Maisalu sõnul oleks kõige mõistlikum, kui kõik Eesti lemmikloomad registreeritaks kohustuslikult ühes kohas, üle-eestilises lemmikloomaregistris LLR.

Ridala vald tasub kiibistamise kulu

Lähiajal tahab Ridala vallavalitsus koostöös Vilkla varjupaigaga korraldada kampaania lemmikloomade kiibistamiseks. „Looma kiibistamise eest omanik midagi maksma ei peaks, kulud kannab vald. Varjupaikade MTÜ kaudu saab seda teha omahinnaga,” selgitas Vilkla loomade varjupaiga juhataja Kaja Maisalu.

Koos kiibistatud lemmikuga antakse omanikule ka lemmikloomapass. Viiluste lisas, et samuti on ettevalmistamisel lemmikloomade soodushinnaga steriliseerimise kampaania. „Kui kõik detailid on paigas, kuulutame kampaaniad välja,” lubas Viiluste. „Ma küll ei kujuta ette, kui paljud seda võimalust kasutaksid, aga siis me oleme vähemalt proovinud.”

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kahe koera peremees...
7 aastat tagasi

Lihtsalt vastik, et inimesed on nii vastutustundetud! See kasside probleem on igalpool päris tösine! See algab köik sinust endast, ära vöta seda kassipoega vöi kutsikat, kui sa ei taha ega oska, vöi pole raha, et oma lemmiku eest hoolitseda! See algab meist endist, inimestest, loomad pole syydi, et nad tänavale aetakase vöi suvel suvila nurkadesse jäätakse vedelema, kui mingid asjad…lihtsalt vastik vastik ja veelkord vastik! Ei möista seda…:(

jama jah
7 aastat tagasi

hakka või oma raha eest töö juures kohvi ostma, kassid söövad kohvi ja koogi eelarve ära

Velirand
7 aastat tagasi
Reply to  jama jah

Ei, nad söövad ära selle raha, mida sina võid ühel hetkel vajada.

ei
7 aastat tagasi
Reply to  Velirand

pudene sealt meitele midagi, kõik oma karmanisse

Läänlane
7 aastat tagasi

Tulebki kiibistada, ainuõige otsus!

Arvos
7 aastat tagasi

Vaataks ikka ülespoole, kuhu kaovad kümnetes kordades suuremad summad. Need numbrid on kökimöki.

+
7 aastat tagasi

Hullumeelsed summad kuluvad inimeste tõttu,kellel pole vastutustunnet oma loomade suhtes!

naiivik
7 aastat tagasi

mõtetu üritus, ka rotid ja hiired tuleks sel juhul kiibistada