Olümpiamängudelt naasvad Haapsalust pärit meesvehklejad üritavad peale muu pääseda ka suurte sõnameistrite klubisse. Klassikaks on saanud Kaido Kaaberma lause „Neljas koht on jama!” pärast oma etteastet 1992. aasta Barcelona OMi. Nikolai Novosjolov ütles Rios pärast veerandfinaali kaotust Geza Imrele, kui ETV reporter palus temalt hinnangut võistlusele, et pea on püsti, aga nina maas.
Juba esimesest matšist korealase Kyongdoo Parkiga oli näha Novosjolovi valmisolekut turniiriks. Ka kõige ärevamad olukorrad rajal ei viinud 36aastast kahekordset maailmameistrit (2010 ja 2013) endast välja. Pärast Parki alistamist tunnistas Novosjolov, et süües kasvab isu.
Järgmine vastane, Francisco Limardo tahtis pusida ja poksida ehk teisisõnu ronis Novosjolovile tihti sülle, et tekkinud puntras meie mehele märkamatult nagu hõlma alt nõelata. Venezuela vehkleja sportlik eeskuju pidavat olemagi hiljuti siitilmast lahkunud poksilegend Muhammad Ali.
Novosjolovi eduseis 10:5 ei pidanud sellele puntratantsule vastu ja Limardo jõudis järele 12:12. Pärast minutilist puhkepausi ei andnud Novosjolov vastasele isegi mõtlemisaega, võttes ta 25 sekundi jooksul kolmel korral puhtalt tera otsa.
Kõik see näitas, et meie mees muutub aina enesekindlamaks. Pärast matši võis ta olemises aga märgata suurt väsimust, isegi kurnatust. Novosjolov tunnistas ka ise, et tegi vigu ja tavaliselt maksavad need valusasti kätte. Tribüünidelt kaikunud Eesti olümpiadelegatsiooni ergutuskoor „Võitle, Kolja, võitle!” sisendas kindlasti aga tallegi eelaimu millestki suuremast.
Veerandfinaalis Geza Imre vastu pääses Kolja kiirelt ette 3:1. Lootus kasvas. Pärast kaht kolmandikku oli seis tasakaalus 7:7. Viimasel kolmandikul jäi Kolja mootor aga seisma. Liigutused jäid veidi aeglasemaks ja ta ei suutnud vastast enam endist viisi survestada. See oli vesi ungarlase veskile, kellele oli selline rütm kontimööda. Imre torkas nagu ühte auku 15:9.
Tundus, et Novosjolovil sai jõud lihtsalt otsa. Heroiliselt väljendades langes sõjamees lahinguväljal, olles enne seda andnud endast kõik, mis anda oli. Kurb, aga ilus. Kurb oli ka Novosjolov ise. Kaheksas koht pole muidugi laiduväärt, aga lapsepõlveunistus olümpiakullast muutub nüüd üsna olematuks. Kas suudab ta 36aastasena veel ühe olümpiatsükli ette võtta, seda teab ta ainult ise.
Novosjolovi alistaja, eelmise aasta maailmameister Geza Imre on 41aastane ja jõudis Rios finaali. Matš läheb kindlasti vehklemisõpikusse, et kuidas ei tohi kindlas võiduseisus olles vehelda. Geza Imre oskas 14:10 eduseisu noore korealase Sangyoung Parki vastu maha mängida nagu vintis vanamees öises kasiinos, kes ei läbe kohe-kohe sülle kukkuvat õnne ära oodata. Geza Imre unustas temale omase äraootava võistlustaktika ja tormas rünnakule seda üht ja ainsat torget tegema. See torge jäigi sooritamata ja isegi võidumees Park ei suutnud oma õnne esimese hooga uskuda.
Klassikaline näide sellest, et võidelda tuleb alati tõsiselt ja lõpuni. Võidujumal võib vägagi tujukas olla.
Kraavi kaevama.