Eestis toodetud alkoholi koguseline eksport kasvas 2016. aasta I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8%. Kodumaiste käsitööõllede eksport on sama perioodi võrdluses suurenenud 81 korda ja neid eksporditi 2016. aasta I poolaastal 18 riiki.
Koguseliselt on õlut 2016. aasta esimesel poolel eksporditud 6%, siidrit 1% ja kanget alkoholi 44% rohkem kui 2015. aasta samal ajal.
Eestis toodetud alkoholi ekspordist saadud tulu on 2016. aasta I poolaastal suurenenud 15% võrreldes 2015. sama perioodiga, ulatudes 19,9 miljoni euroni. Tulu suurenemist on kõige rohkem mõjutanud õllede eksport. Kui 2015. aasta I poolaastal eksporditi teistest õlledest märksa kallimaid käsitööõllesid ainult väikeses koguses, siis 2015. aasta lõpust on nende õllede väljavedu olulisel määral suurenenud. Väikestes pruulikodades toodetud käsitööõllede ekspordihind on keskmiselt 6,8 korda kõrgem kui tavatööstuses toodetud õlledel, seetõttu mõjutab nende müük oluliselt õllede ekspordist saadud tulu.
Eestis toodetud alkohoolsetest jookidest eksporditakse peamiselt õlut, mille osatähtsus alkoholi koguekspordis oli 2016. aasta esimesel poolel 68%, aasta varem samal ajal 69%. Siidri osatähtsus kogu ekspordis on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama perioodiga vähenenud 2 protsendipunkti ja kange alkoholi osatähtsus suurenenud 3 protsendipunkti. 
Alkoholi veetakse peamiselt Lätti
Kõige rohkem eksporditi 2016. aasta I poolaastal Eestis toodetud alkoholi Lätti (63% alkoholi koguekspordist), Soome (10%), Taani (7%), Saksamaale (4%) ja Leetu (2%). Enim on võrreldes 2015. aasta I poolaastaga suurenenud alkoholi eksport Saksamaale ja Lätti, kõige rohkem vähenenud Leetu.
Lätti eksporditakse peamiselt õlut, kuid selle osatähtsus kogu alkoholi ekspordis Lätisse on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama ajaga kahanenud 86%-lt 78%-le. Seevastu on siidri ja kange alkoholi osatähtsus kasvanud: kui 2015. aasta I poolaastal oli mõlema osatähtsus 7%, siis 2016. aasta I poolaastal moodustas siider 12% ja kange alkohol 10% Lätti eksporditud alkoholist. Koguseline eksport Lätti oli käesoleva aasta esimesel kuuel kuul 20% suurem kui eelmise aasta samal perioodil.
Soome eksporditakse peamiselt õlut ja siidrit. 2016. aasta I poolaastal moodustas õlu 52% ja siider 34% Soome eksporditud alkoholist. Aasta varem samal perioodil oli õlle osatähtsus 2 protsendipunkti väiksem ja siidri osatähtsus 7 protsendipunkti suurem.
Taani eksporditi 2016. aasta I poolaastal samuti põhiliselt siidrit ja õlut (vastavalt 65% ja 25% kogu alkoholi ekspordist Taani). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on siidri osatähtsus vähenenud 9 protsendipunkti ja õlle oma suurenenud 1 protsendipunkti võrra.
Kui 2015. aasta esimesel kuuel kuul eksporditi Saksamaale peaaegu ainult õlut (95% Saksamaale eksporditud alkoholist), siis 2016. aasta samal perioodil hakati sinna viima ka rohkem siidrit, mille osatähtsus küündis 31%-ni.
Alkoholi eksport Leetu vähenes tänavu I poolaastal võrreldes 2015. aasta I poolaastaga 71%. Kui 2015. aasta esimesel poolel moodustas enamuse (58%) alkoholi ekspordist õlu, siis 2016. aasta I poolaastal kahanes õlle osatähtsus 19%-le. Leetu hakati rohkem eksportima siidrit ja kanget alkoholi, mis moodustasid 2016. aasta I poolaastal vastavalt 53% ja 28% alkoholi ekspordist sinna.
Kodumaise alkoholi eksport on 2016. aasta I poolel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga koguseliselt kasvanud kõige rohkem Hiinasse (11 korda), Tšehhi (10 korda), Belgiasse (9 korda), Norrasse (8 korda) ja Sierra Leonesse (6 korda). Kui Sierra Leonesse on eksporditud peamiselt ainult siidrit, siis teistesse riikidesse peamiselt õlut. Sierra Leone on üks uuematest võimalikest sihtturgudest, samuti on Eestis toodetud alkoholi viimastel aastatel hakatud vedama Austriasse, Kõrgõzstani, Mauritiusele, Malaisiasse, Nepali, Uus-Meremaale, Slovakkiasse ja Vietnami. XXKäsitööõllede eksport on tunduvalt laienenud
2015. aasta esimesel kuuel kuul eksporditi Eestis toodetud käsitööõllesid ainult Lätti ja Soome. Aasta hiljem samal perioodil on käsitööõllede eksport suurenenud 81 korda ja lisandunud on mitmeid uusi sihtriike. Käsitööõllesid on tänavu esimesel kuuel kuul eksporditud kõige rohkem Soome (39% kogu käsitööõllede ekspordist), Prantsusmaale (16%), Hollandisse (13%), Itaaliasse (6%), Saksamaale (5%) ja Taani (4%). Peale selle on käsitööõllesid väiksemas koguses veetud ka Suurbritanniasse, Belgiasse, Rootsi, Hispaaniasse, Norrasse, Lätti, Šveitsi, Poola, Bulgaariasse, Austriasse, Leetu ja Ameerika Ühendriikidesse. Käsitööõllede osatähtsus on aga eksporditava alkoholi koguses siiski marginaalne: 2016. aasta esimesel poolel moodustasid need vaid 0,8% alkoholi koguekspordist ja 1,1% kõikide õllede ekspordist. 
Alkoholi import on suurenenud
Alkoholi koguseline import Eestisse on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama perioodiga kasvanud 15%. Kõige rohkem on 2016. aasta alguses imporditud õlut (36%), veini (28%) ja siidrit (20%). XXKuna alkoholisortide mõõtühikud pole alati samad (nt õlle puhul on selleks liiter, kangema alkoholi korral liiter puhast (100%) alkoholi), siis on joonisel kasutatud nende võrdlemiseks netokaalu.
Mõisted
- Netokaal – kauba kaal ilma pakendita ja see esitatakse kilogrammides.
- Eesti päritolu kaupade eksport – Eestis toodetud või töödeldud kaupade väljavedu teistesse riikidesse.
- Import – kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks, taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.
Hanna Pook, Statistikaameti väliskaubanduse praktikant
Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik