Puukborrelioosi on tänavu seitsme kuuga nakatunud 428 inimest, mullu samal ajal oli nakatunud inimeste arv 455.
Tänavu jaanuaris nakatus borrelioosi 35 inimest, veebruaris 31, märtsis 30 ja aprillis 18 inimest, selgub terviseameti ülevaatest. Mais oli nakatunuid 48 ja juunis koguni 90. Juulis kasvas nakatumiste arv veelgi, kui nakkus diagnoositi 176 inimesel.
Puukentsefaliidi juhtumeid on arstid tänavu tuvastanud 23, ühe mais, üheksa juunis ning 13 juulis. Mullu oli see arv 49.
Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.
Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem – ühe kuni nelja nädala pärast. Kõige tavalisem borrelioosi nakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.
Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.