Ei võetud jutule! Kuigi Martna ettevõtja ja poliitik Hardi Rehkalt kogus kolmandiku vallarahva allkirjad, pole sest kasu midagi. Haapsalu Martna valda ei taha. Foto: Urmas Lauri
Kuigi veidi alla 800 elanikuga Martna valla rahvas on korduvalt öelnud, et soovib liituda Ridala vallaga, ei saa sellest tõenäoliselt asja.
Ridalal on pooleli ühinemine Haapsalu linnaga, Haapsalu aga ei ole Martnaga liitumisest huvitatud. Ridala volikogu ei võtnud viimasel istungil Martna ettepanekut üldse arutusele ega kavatse seda edaspidigi teha.
„Ega vägisi saa kuskile. Kui Haapsalu ütleb „ei”, siis see on nende otsus. Eks ta kurb ole, et vallarahval ei ole mingit sõnaõigust,” ütles Martna ettevõtja, kunagine vallavolikogu esimees ja EKRE Läänemaa piirkonna juht Hardi Rehkalt. Rehkalt on võidelnud selle eest, et Martna liituks Ridala ja Haapsaluga. Juunis kogus ta nädala ajaga 225 allkirja (kolmandik vallarahvast) pöördumisele, et Martna liituks Ridala ja Haapsaluga ning viis allkirjad ka volikogusse, kes tegigi rahva tahet arvestades Ridalale ja Haapsalule ettepaneku liituda.
Tehtud on kaks ettepanekut
2013. aasta sügisel Martna vallas korraldatud rahvaküsitlus näitas, et rahvas soovib liituda just Ridala valla, mitte mõne teise naabriga. Toona tehtigi Ridalale ettepanek läbirääkimisi alustada, Ridala võttis selle ka vastu, aga läbirääkimised tegelikult ei alanud.
Tänavu juunis tegi Martna vald Ridalale uue ettepaneku läbirääkimisi alustada, kuigi vahepeal oli olukord muutunud: Ridala oli otsustanud liituda Haapsalu linnaga, Martna ise aga pidas juba läbirääkimisi Lääne-Nigula vallaga. Haapsalu ja Ridala vahel käivad ühinemisläbirääkimised on aga jõudnud juba ühinemislepingu kokkukirjutamiseni.
Juuni lõpus tegi Martna volikogu Haapsalule ja Ridalale taas ettepaneku, et Martna vald läbirääkimistesse kaasataks, kuigi aega ühineda on jäänud vähe: 2017. aasta 1. jaanuariks peavad uued omavalitsused olema moodustunud. Haapsalu volikogu annab Martnale vastuse kõige varem alles augusti lõpus.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles Lääne Elule eile, et nii palju kui tema teab, on volikogu (vähemasti koalitsioon) seda meelt, et Martnale öeldakse ära.
„Kipub „ei” poole,” märkis Sukles. Suklese sõnul pole Martna liitumine Ridala ja Haapsaluga loogiline.
„Haapsalust ja Ridalast moodustub üks tugev linn oma maapiirkonnaga,” ütles Sukles. „Kui suurt Läänemaa valda ei tulnud, saagu siis siiapoole Kasarit kaks omavalitsust: Haapsalu ja Lääne-Nigula. Mis lõuna pool juhtub, seda veel täpselt ei tea.”
Ka juunikuu volikogus, kui oli juba teatavaks saanud Martna kavatsus linnale ettepanek teha, kuid seda polnud veel tehtud, oli Sukles Martna asjus üsna kahtleval seisukohal.
„Kolm aastat tagasi tegi Martna Ridalale ettepaneku ühineda, Ridala sellele vastust ei andnud,” ütles Sukles volikogus. „Nüüd on viis Martna volikogu liiget saatnud ühe imeliku kirja, et tahaksid jätkata läbirääkimisi.”
Lugu on Suklese sõnul segane, ajagraafik surub peale.
„Ja noh, iseasi on see ka, kas me peaksime Martnaga ühinema või oleks Martna õigem koht Lääne-Nigula valla koosseisus,” arutles Sukles.
Ridala ei hakka arutamagi
Juuli alguses kokku tulnud Ridala vallavolikogu ei võtnud Martna ettepanekut üldse arutada ega kavatse seda teha enne, kui linn on oma sõna öelnud.
„Kõik sõltub Haapsalust. Kui linn ütleb „ei”, siis on Martnaga liitumine lörris nii või naa,” ütles Ridala vallavolikogu esimees Olev Peetris. Peetrise sõnul on üsna tõenäoline, et linn Martnaga liituda ei taha, ja sel juhul poleks Ridala otsusel Martna ettepanek vastu võtta nagunii mingit kaalu.
„Algselt tundus, et linn oli natuke rohkem seda meelt, et Martnaga võiks liituda, aga praegu tundub, et ollakse üha rohkem nagu kahevahel,” ütles Peetris.
Peetrise sõnul on Martna valla probleem ka see, et nad tahavad läbi rääkida mitmel rindel: pooleli on läbirääkimised Lääne-Nigulaga, nüüd tahetakse neid alustada Ridala ja Haapsaluga, katkestatud on läbirääkimised Lihulaga.
Ka Ridala ja Haapsalu ühinemiskonsultant Kersten Kattai ütles, et tema kogemuste järgi on läbirääkimised keerulised, kui keegi läbirääkijaist teeb seda mitmel rindel, nagu seda tahab teha Martna.
„Mitmel rindel läbirääkimine pidurdab läbirääkimisi. Asjad ei liigu,” märkis Kattai, kes nõustab omavalitsuste liitumist kümmekonnas kohas üle Eesti. Kattai sõnul tulnuks juba kevadsuveks ära otsustada, kes kellega liitub.
„Kui suuri erimeelsusi ei ole, siis muidugi jõuaks Martna ka praegu ja n-ö poole pealt Haapsalu ja Ridala läbirääkimistesse lülituda, aga kui kõike tuleks hakata arutama otsast peale, siis ei jõua ka,” ütles Kattai.
Martna volikogu esimees Ene Pallas ütles, et oli tõenäoline, et Haapsalu Martnat ei taha. Selles, et Martna uus ettepanek jäi nii hilja peale, leidis pallas süüd ka Ridalal: olid ju Martnal tegelikult Ridalaga läbirääkimised pooleli, kuigi neid ei peetud.
„Ridala võinuks Haapsalut informeerida, et neil on saba taga,” ütles Pallas.
Martna valla rahvaarv 2004.a. oli 1063 inimest, 2016.a. on 760 inimest, vähenemine 29%. Valla elanikest on brutotulu saajaid 274, töötuid 28, vallaga seotud asutustes töötajaid ca 30. Vald ei ole 25 aasta jooksul sisuliselt midagi investeerinud tema haldusalas olevasse taristusse, tänu sellele on nt. Martna asulasse jäänud elama tõelised “viimased mohikaanlased”, kes maksavad peale oma toasooja kinni ka suure osa üldisest kliimasoojenemisest. See on vaid üks näide, mis näitab, milleni viib ühe valla juhtimises kompetentsipuudus ning oma ninast ja rahakotist kaugemale mittenägemine. 20 aastat on Martna puhul haldusreformiga hiljaks jäädud, täna pole enam kahjuks palju vahet, kelle alla selle valla… Loe rohkem »
Kurvaks teeb ka see, kui inimesed numbritega meelevaldselt ringi käivad. Kuigi jah, rahvaarvu vähenemine on tõesti probleem. Ka Haapsalu rahvaarv on vähenenud sellel perioodil rohkem, kui on maakonna keskmine näitaja. Milline on kohtuotsus? :))
Neil ju Suure-Lähtrus kuningas olemas.Saab olema uhke EKRE Kuningriik,maapealne paradiis.
Nutate silmad peast,kes praegu Martnat ei taha.
Martna teeb oma Kuningriigi ja elab
hästi ja önnelikult mustmiljon aastat.
Suklese jutus on väike ebakõla. Lääne-Nigula vald ei kao mitte kuskile, ükskõik kuhupoole Martna liitub või jätab üldse liitumata. Kaks omavalitsust jäävad põhja poole Kasari jõge nii või naa. Kui just mingil põhjusel Ridala, Martna ja Kullamaa ei otsusta viimasel minutil ennast kokku liita. Aga see pole vist eriti tõenäoline.
Martna on küll väike, kuid seal elavad väga tublid inimesed. Puudu on küll kompetentsusest, kuid selle kompenseerib tahe midagi teha ja hästi teha. Haapsalu ja Ridala sellest ühinemisest ei kaota, pigem võidab. Võiks asjale läheneda sisuliselt.
Seda vigast pruuti ei taha keegi.
Jah, maakonna pea väikseim vald, aga suurimate siseprobleemidega.
Nii ta on, vigane see pruut. Aga Martna vigane pruut( vallavanem ) tahab. Sest sellest sõltub tema rahaline sissetulek. Miks tõsteti muidu palkasid just liitumise ajaks. Töö säiliks just osaliselt Nigulaga liitudes. Aga egas rahvast selles vallamajas ole kunagi kuulatud. Ainukesed tõsiusksed toetajad vallavanemale on tema alluvad vallast.
Kena pikk ja sisutihe kirjatükk.
Ainult üks märkus – kirjutises oleks pidanud ka lahti kirjutama, mis vahe on ühinemisel ja liitumisel. Enamus lugejaid ei tee nendel asjadel vahet ja seetõttu jääbki paljudele arusaamatuks, millest selles kirjutises tegelikult üldse jutt on.