Pakri rootslaste fotod ja armsad esemed on nüüd läänlaste ette toodu Rannarootsi muuseumi teisel korrusel neljapäeval avatud näitusel.
„Pakri kallisasjad” on mullu Harjumaa muuseumis valminud näitus, mis Rannarootsi muuseumi kogudest pisut täiendust saanud.
Näituse põhiosa moodustavad pildid pakrilaste fotoalbumitest, mis näitavad pakrilaste elu nii saarel kui ka juba Rootsis 1940. aastatel.
Harjumaa muuseumi direktori Riine Kallase sõnul sai näitus alguse sellest kui muuseum paari aasta eest pakrilastega suhtlema ning nende mälestuste ja fotode skänneerimise vastu huvi tundma hakkas. Kohtuti Pakri rootslastega, kes ise saarel sündinud ja seal oma lapsepõlve meetnud. „Tekkis hea klapp ja nad tõid oma kohvritest välja esemeid, mis nende emade-isade, vanaemade- vanaisade valmistatud. See oli tõeline kallisvara,” ütles Kallas.
Nii täienesid Harjumaa muuseumi kogud pakrilaste riide- ja käsitööesemetega, mis 1940. aastatel Rootsi lahkumisel kaasa viidud ja nüüd Eestimaale tagasi jõudnud. „Seda kõike ei raatsinud kohe hoidla seinte vahele paigutada ja seetõttu seadsime kokku näituse,” ütles Kallas
Rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul käis nende muuseumipere koos neljapäevamemmedega mullu Harjumaa muuseumis kallisvara näitust vaatamas. „Näitus puges meile südamesse ja sündis otsus, et see peab ka Rannarootsi muuseumisse jõudma,” lisas Kalm.
Pakri rootslaste kultuur erines näiteks Noarootsi ja Vormsi rootslaste omast. Pakri naised olid vilunud niplajad, kelle valmistatud niplispitse näeb ka näitusel. Ka on pakrilastel olnud rikas muusika ja tantsukultuur, siiani teguseb Stockholmis pakrilaste tantsurühm, mis vanu pakri tantse unustusse ei lase langeda. Sel laupäeval saab pakri tantsijaid näha ka Haapsalus eestirootslaste laulu- ja tantsupeol.
Fotod Arvo Tarmula
