Lääne maavanem Neeme Suur maavaliitsuste kaotamist tõenäoliseks ei pea. Arhiiv
Rahandusministeerium koostab mai lõpuks riigiülesannete analüüsi, mille üks osa on maavalitsuse ülesannete ja rolli ajakohastamine. On peaaegu kindel, et maavalitsused praegusel kujul ei jätka.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Armo Vask nimetas kolm põhimõttelist valikuvõimalust. Esimene on lõpetada maavalitsuste tegevus ja asendada see valitsusasutuste kohalike üksustega, olgu see siis ministeeriumi, ameti või inspektsiooni asutus maakonnas või ringkonnas.
Teine võimalus on kujundada maakondadest suuremad territoriaalse juhtimise tasandid ning luua suurema otsustuspädevusega regionaalsed asutused. Kolmas on jätkata senise mudeliga.
Mais saab valmis riigiülesannete analüüs, milles on kirjas eri lahenduste plussid ja miinused ning mis annab valitsusele võimaluse edasiste valikute tegemiseks.
Möödunud nädalal riigihalduse ministri ja maavanemate nõupidamisel käinud Lääne maavanem Neeme Suur ütles, et praegu võib rääkida viiest variandist, millest kolm on ebatõenäolised. Ebatõenäoliseks nimetas ta maavalitsuste kaotamist, aga ka seda, et midagi ei muutu, ning varianti, et praegustele maavalitsustele pannakse tööülesandeid juurde.
Tõenäoliste hulka kuulub maakondlike riigiteenistuste üksuse teke. „Nimetagem seda riigimajaks, kuigi teenistused ei pea tingimata kõik ühes majas olema,” ütles Suur. Nn riigimajades nähakse ette ka kaugtöökohad teistele riigiasutustele, see peaks vähendama ametnike jt vajadust ühest linnast teise sõita.
Tõsiselt kaalutakse Eestis kokku nelja kuni kuue regiooni teket seniste maavalitsuste asemele. Regioonide piirid ei ole veel määratud. Kui Eesti jaotatakse neljaks regiooniks, võib Läänemaa sattuda Suure sõnul Pärnu või Põhja-Eesti regiooni. Kui regioone tehakse rohkem, moodustavad ühe regiooni tõenäoliselt Pärnu- ja Viljandimaa, läänlased aga jääksid samasse regiooni Saare- ja Hiiumaaga. Kui on valida, kas uus „maakonnakeskus” oleks Pärnus või Tallinnas, eelistaks Suur Tallinna, sest see on läänlastele ka päriselt tõmbekeskus.
Selge ei ole ka see, kas hiigelmaavalitsused tegeleksid edaspidi planeeringu, koostöö ja järelevalvega ehk kitsamate maavalitsuse ülesannetega või koondataks taas kõikvõimalikud muud valdkonnad regionaalsesse maavalitsusse, nagu see oli 1990. aastail.
Kahjuks kaob Lääne maavalitsus viimasena. Sest pole tähtis,kas ja kes plaanitava helikiirusega raudteel sõitma hakkab- peasi,et riigihangete rahast suur osa parteikassasse ja sponsoritele jõuaks. Kui juba miski Haapsallu raha tooks,siis üks korralik bordell…
Pange see riik üldse kinni mis te piinate inimesi- jätke 70 % maksukoordmust inimestele käte ja vaadake mis saama hakkab.
Minu sünnitunnistusel oli sünni kohana kirjas Haapsalu linn Pärnu oblast… Ei ole midagi uut siin päikese all.
Ring saab täis ja oblastid tulevad tagasi.
Oblasteid oli ainult 3
Selge et ametnikurotid soovivad 6 e üksust – lootus et mõni soe tool on rohkem . Mõistusega inimene saab aru et see 4 gi on liiast