0

Agris Peedu: e-arved teevad ettevõtja elu mugavamaks ja odavamaks

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Agris-Peedu- Foto rahandusministeeriumAgris Peedu, rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler. Foto: rahandusministeerium

Üha enam uuendusmeelseid asutusi ja ettevõtteid võtab raamatupidamises igapäevakasutusse e-arvete saatmise ja seda nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides. Rahandusministeeriumi algatusel on alates 2015. aastast tegutsetud selle heaks, et uue aasta algusest toimuks Eestis avaliku ja erasektori vaheline arveldamine e-arvega.

Ikka tuleb üle korrata, et e-arve ei ole pdf-kujul e-kirja teel esitatud või saadud arve, vaid selleks on täisdigitaalne ehk masintöödeldav arve, mis liigub ühest tarkvarasüsteemist teise. Nii Eesti kui ka rahvusvahelised uuringud näitavad, et paberarvetelt ja nn pdf-arvetelt üleminekul e-arvetele on palju eeliseid ja seda nii arve väljastajale kui ka saajale. Nagu iga automatiseerimise projektiga, sõltub ka e-arvetele ülemineku kasu sellest, milline on ettevõtja või riigiasutuse stardipositsioon. On ilmne, et just neile ettevõtjatele, kes on saatnud üksnes paberarveid, annab e-arvetele üleminek suurima efekti.

Uuringu järgi läheb ühe paberarve saatmine ehk tegevus pärast arve koostamist maksma 0,85 eurot, e-arve korral 0,25–0,55 eurot. E-arve hind sõltub saatja kasutatavast majandustarkvarast või selle puudumisest. Ettevõtjad, kes juba kasutavad pdf-arveid, on kasust juba osa saanud, kuid e-arvetele üleminek suurendab seda kasu veelgi. Ennekõike tähendab e-arvetele üleminek, et arve esitajale on tagatud kiirem tasumine, sest arve saajal jääb ära arve käsitsi sisestamine ja majasisene menetlus on kiirem. Arve esitajal jäävad ära näiteks arve printimine ja postitamine või e-kirjaga saatmine ning paberdokumendina arhiveerimine.

Uuringud näitavad ka, et e-arved on usaldusväärsemad, kuna esineb vähem arusaamatusi arvetega, näiteks käekirja loetamatuse, ülekirjutuste, mahatõmbamiste, vigase arve või mitmekordse sisestamise tõttu. See omakorda tagab, et ka arve esitaja kulud vähenevad, sealhulgas materjali-, posti- ja arhiveerimiskulud.

Seega kokkuvõtvalt: üleminek masinloetavatele e-arvetele on vajalik, et hoida kokku era- ja avaliku sektori kulusid, vähendada tehnilist tööd ja selleks kuluvat tööaega, tõsta andmete kvaliteeti ja ennetada vigade tekkimist. Oluline on, et e-arvete kasutamise eelistest ja kasust oleksid teadlikud eri valdkondade nii väikesed kui ka suured ettevõtjad.

Seepärast korraldab rahandusministeerium sel aastal erasektorile suunatud teabepäevi kõikides maakondades. Teabepäevadel tutvustame e-arvete saatmise lahendusi ja riigi pakutavat mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud e-arvete tasuta saatmise veebipõhist keskkonda E-arveldaja.

Koolituste ajakava ja programmiga saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.

Haapsalus toimub e-arvete tasuta koolitus 21. aprillil. Infot koolituse kohta saab LAKi kodulehelt.

Nii uuringud kui ka praktiline kogemus näitavad, et suurima kasu saavad arvete vastuvõtjad – loodame, et see tõsiasi ja positiivne e-arvete saatmise kogemus avaliku sektori üksustega on oluliseks tõukeks, et ka erasektori omavaheline arveldamine hakkaks juba lähiaastatel toimuma valdavalt e-arvetega.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Hg
Hg

Kõik oleks tore kui see teenus oleks riigi poolt arendatud ja hallatud.
Praegu aga on see lihtsalt üks lisateenus ettevõttele, kes selle eest maksma peab. E-arvelduse keskused on ju tasulised teenused. Müüd riigiasutusele teenust või kaupa, siis maksad veel selle eest mingile vahendusfirmale et see sinu arve riigiasutuseni toimetaks.

Madis
Madis

Täitsa õige, järelikult tuleb riigile esitatava arve sisse ka kohe lisada arvega seotud kulu ( ja seda teha julgelt, panna kohe 10 eurot lisaks).

Tibe
Tibe

E- arved võimaldavad pankadel piiranguteta rahatrüki rakendamist. Riik loob selleks vastava seadusandluse et paremini makse koguda. Kannatajaks on rahvas, kes on näljas ja paljas.

to huumorinurk
to huumorinurk

Kas Sinu ettevõte elab alles kiviajas,ei mäetagi kui palju aastaid on E arveid kasutatud.

huumorinurk
huumorinurk

jah, aga kes maksab kinni väikeettevõtja aja kui tuleb lõputult kembelda igasuguste update-de, ID kaardi kasutamise hädade, rääkimata sellest, et igasuguse e-riigiga suheldes on tegu täiesti naeruväärselt aeglase klienditoega.

näiteks viimane ID kaardi utiliidi update’i ei ole võimalik macile installida

rääkimata ID kaardi pluginatest firefoxile, safarile jne mis töötavad nii kuidas jumal juhatab

ja muidugi on konks lõpuks selles, et paari aasta pärast maksavad ettevõtjad pangale – vabandust, riigile – süsteemi kasutamise eest

wpDiscuz