Linnaliinibuss. Foto: Arvo Tarmula
Majandusministeerium loodab, et Läänemaal hakkavad tulevikus sõitma biogaasibussid. Bussiliinihanget ettevalmistavale Lääne maavalitsusele lubab ministeerium sel juhul hüvitada aasta jooksul 30 protsenti liinikilomeetri maksumusest.
Eile Kullamaal peetud Läänemaa ühistranspordi seminaril esines ettekandega majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Siim Meeliste, kelle sõnul on Eesti võtnud endale eesmärgi, et tulevikus tuleb kümme protsenti transpordikütustest taastuvaist energiaallikaist. Praegu on see protsent 0,2. Biodiisli, bioetanooli ja elektri kõrval peab panuse andma biogaas, mida praegu Eestis sõidukikütusena ei kasutata.
Biometaan on samasugune metaankütus nagu maagaas, aga maagaas on taastumatu loodusvara, biometaani saab suvalise orgaanilise massi anaeroobsel kääritamisel. Biogaasi saab kasutada tavalises maagaasiga sõitvas autos või bussis.
Praegu on sobivad tanklad ainult Tallinnas ja Tartus. Kui aga mujal maakondades võidaksid bussiliinihanke gaasibussidega firmad, tekiksid ka sinna gaasitanklad ja gaas oleks kõigile kättesaadavam. „Kui on liiniveohange, kus on bussid, mis saavad tarbida ainult gaasi, tähendab see gaasitanklale üsna suurt stabiilset gaasitarbimist. Ehk kui tankla rajajaile on teada, et liinile tulevad gaasibussid ja nad jõuavad esimesena jaole ning sõlmivad bussifirmaga lepingu, on neil vähemalt järgmised kaheksa aastat teada, et saavad gaasi müüa. See tekitab tankla rajajale motivatsiooni ehitada tankla ka väljapoole võrku,” ütles Meeliste.
Maakonnaliinibusside biometaaniküttele saamiseks on avatud KIKi rahastusmeede, kus on kokku kuus miljonit eurot ja kust hüvitatakse esimese aasta jooksul 30 protsenti liinikilomeetri maksumusest juhul, kui liiniveod on toimunud biometaaniga. „Meie loogika on selline: tellija paneb enda jaoks paika, milline on maksimaalne biometaani hind, mida nad saavad enda tellitavail vedudel maksta, ja nad nõuavad vedajailt alla selle hinna jääva biometaani äraostmist tootjalt. Nii tekib teatud hinna piiris biometaani järele nõudlus ja see võimaldab tootjal sõlmida vedajaga pikaajaline leping, millele tuginedes saab ta oma tootmise püsti panna,” ütles ta.
Biometaan oleks praegu samas hinnaklassis kui diislikütus, mida enamjaolt liinivedudel kasutatakse. Maagaas on ligi poole odavam. Siim Meeliste sõnul võib aga oletada, et vedelkütuse hind ei jää nii madalale kui praegu. Pealegi on riigil plaan maagaasile aktsiis kehtestada ja vedelkütuse aktsiise tõsta.
Ministeerium loodab, et bussidele hakatakse biometaani tootma Eestis. „Meil on arenduses projekte kogumahus 12–16 miljonit kuupmeetrit, mis võiks minna tootmisse enne aastat 2020,” ütles Meeliste.
„Meil on juba biogaasijaamu, need on ehitatud selleks, et jäätmeid käidelda,” sõnas ta. „Neil ei ole eesmärki toota energiat, need on püsti pandud näiteks tööstuste juurde või selleks, et seakasvatuse läga ära käidelda.”
Kui sellest jääb väheks, võib kasvatada biometaani toormaterjaliks rohtset biomassi ja energiakultuure. „Meil on 300 000 hektarit kasutamata põllumajanduslikku maad, mis on kasutusest praegu mingitel põhjustel väljas. Toidukultuurid ei kasva seal küllalt hästi, aga biometaani tarbeks sobivad,” lisas ta.
Läänemaa bussiliinilepingud lõpevad 31. detsembril 2017 ja maavalitsus valmistab praegu ette uut hanget. „Me peame tegema otsused, millised tingimused on uues bussiliinihankes, lähema kuue kuu jooksul,” ütles Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu. „Sügisel 2016 kuulutame välja hanke.”
Külmub kindlasti nagu koolifüüsikast teada – metaan ehk metüülhüdriid CH4 külmub –182,5 °C.
Halloo — gaas oli külmunud…!?! Palju õnne, tahan seda oma silmaga näha kuidas metaan külmub 🙂
Iseenesest õige üleskutse. Läänemaa plussiks on veel mega roostiku varu. Ülikoolis proovisime erinevaid orgaanilisi aineid metaani tootmiseks ja kõrkjad olid väga tublid. Segasime siis ka turbaga (seda peaks ka Läänemaalt saama?) ja olmereovee puhastamisel järele jääva reoveesettega ning metaani saagis tahtis kosmosesse tõusta. Metaanibakterite elutegevuse mitmekesistamiseks oleks vaja rasva, seda saaks Rannarootsi vorstitehasest, Dirhamist võiks kalajäätmeid juurde tuua, selles ju lisaks head väetusained. Ja kui see kompott on piisavalt käärinud tünnis, on põllumees rõõmus: odav ja hea väetis.
Ja talvel tekkivad probleemid, et bussi pole, sest gaas on külmunud. Sel talvel olid juba probleemid TARTUS.
Võrus soovis ministeerium sama, maavalitsus oli nõus ja soetas hankega gaasibussid, aga lubatud gaasitanklat ei tulnud ja ministeerium süüdistab nüüd maavalitsust:) tundub sama muster:) Meeliste võiks oma seltskonnaga ühe jama ära klaarida, enne kui uut alustab. Kindlasti annab nõu Sebe omanik osula, kellel kaotuskibedus hinges ja soovib läänemaal oma bussid sõitma panna. Kahjuks viimasel politsei reidil pandi 80% bussidest seisma, sest ei vastanud tehnilistele nõuetele.
Nii et kõik lehmapeeru koguma .
Vene naftabojaaride ja sõjatöösturite nuumamisel asemel jääb raha Eestisse ning tööd saavad ka kohalikud.
Nagu alati, et maksame peale kõige kallimale tehnoloogiale ning ehitame välja paralleeltaristu. Lolliks ei tasu lihtsalt minna vaid mõistus võiks avitada. Isegi EL ütleb, et biometaan on liiga kallis tehnoloogia:)
No sama ju kogu selle taastuvenergiaga. Mingile huvigrupile väga kasulik ja ka tarbijatele on loodud illusioon, et täitsa ok on börsihinnale(ca 30 eur Mwh) juurde maksta toetust 53 eur Mwh. Aastas maksame kõik taastuvenerigamaksu ca 75 mln eurot, mis siis nende toetustena laiali jaotatakse.
Minsteeriumile on peale kliimakonverentsi tugevalt europarlamenid ja ministrite nõukogu poolt vastu kuplit antud. Nüüd tuleb hakata kohalikke peetima.