Jaan Tõru: kas saatuslikuks võib saada valla mõistlik juhtimine?

Juba Vana Rooma aegadest on käibel kõnekäänd: rahva hääl on Jumala hääl ehk vox populi vox Dei! Tänased poliitikud on aga osavalt osanud seda ütelust ära kasutada ja täna on Jumala hääleks saanud erakondade tagatubade hääled.

Ridala valla juhtimises on keerulised ajad, sest vallavolikogu opositsiooni saadiku- rühm avaldas umbusaldust vallavanemale, volikogu esimehele ja volikogu aseesimehele. Kui lugeda seda umbusaldusavaldust, siis ei saa aru, mis paganama kammajaa ja kamarajura on valitud seltskonna poolt jälle käima lükatud. Kas nendel raevukalt võimu juurde pürgijatel on kogukonnale ka midagi tõsist öelda?

Minnes ajas veidi tagasi. Viimased kohalike omavalitsuste valimiste tulemused andsid väga hea pildi, keda kohalik rahvas usaldab ja kellega sooviti järgnevatel aastatel edasi minna.  Selge valimisvõidu sai valimisliit Ühtne Ridala, valimisliidu esinumber Toomas Schmidt sai pea üksi samapalju hääli, kui Reformi- ja Keskerakonna nimekirjas vallavolikokku pääsenud kokku – vastavalt 233 ja 161+111 häält.

Oli selge, et rahvas usaldas oma senist vallavanemat ja tema meeskonna tööd. Valimisliidu valimisplatvorm oli selgelt, valla soove ja võimalusi arvestav, sinna ei olnud vahtu sisse kirjutatud. Tagantjärele, kõikide vallavolikokku kandideerinud erakondade ja valimisliidu valimislubadusi võrreldes, võib öelda, et valla erinevate kogukondade suurimaid valupunkte oskasid kõik ilusasti ära tabada. Miks ka mitte tabada, kui vallavalitsus oli just korraldanud valla arengukava tarvis rahvaküsitluse ja seal joonistusid selgelt välja valla prioriteedid. Kujutan ette, kui hea ja soe tunne oli Uuemõisa lapsevanematel lugeda Reimo Nebokati sõnu ajalehes Lääne Elu (28.09.2013): „Nüüd tuleb muuta algkool põhikooliks, et lapsed ei peaks põhihariduse omandamiseks pendeldama mitme kooli vahel. See põhikool tuleb teha Läänemaa kõige esinduslikumaks kooliks.”

Usun kindlalt, et just sellest pakkumisest tulid ka Reimo Nebokatile märkimisväärsed reitingupunktid Uuemõisa kandi valijatelt. Nüüd tagantjärgi mõeldes, käis Nebokat välja peibutussõnu, millistesse tal endal kindlat usku ei olnud, aga ajas toimisid küll. Ja veelgi enam, nüüd sai seda sama lubadust oskuslikult pöörata umbusaldatavate vastu – mis põhikool, Haapsalus võib koolis käia.

On uskumatu, kui palju energiat on viimase aasta jooksul kulutanud Ridala vallavolikogu Reformi- ja Keskerakonna fraktsioonide juhtpoliitikud Nebokat ja Olev Peetris ühiskondlikult destruktiivsele tegevusele Ridala valla võimukoridorides. Kui palju head ja positiivset võinuks nad sama energiaga korda saata tegelikult Ridala valla heaks!

Kui lugeda umbusalduse avaldust ja võttes kõrvale vallavolikogu istungite protokollid, siis saab pildi selgemaks, umbusalduse avaldajad lihtsalt vassivad ja moonutavad fakte. Samas üllatav on see, et kohati jääb mulje nagu valitseks volikogus  täielik üksmeel koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Kuidas sellest teisiti aru saada, kui olulised valla arengudokumendid (arengukava, eelarvestrateegia jt) on vastu võetud ühehäälselt. Üllatav, et ka umbusalduses nimetatud “tüliõunte” pärast pole volikogus vastasseisu tekkinud ja kõik on laabunud arusaamatusteta.

Jääb mulje, et umbusalduse avaldamise põhjused on otsitud. Üheks võimuvahetuse kiireks põhjuseks võib-olla kõva käsk Tallinna keskkontorist Nebokatile – kindlustada erakonna lojaalsele jüngrile,  endisele maavanemale, endisele riigikogu liikmele ja nüüd töötule  I. Mäesalule, kiirelt pehme maandumine vallavanema toolil. Soodsa võimaluse kiireks “paleepöördeks” ja võimuvahekorra muutmiseks annab ka valimisliidust Ühtne Ridala ülejooksikuks tõusnud Kalju Hepner.

Siinjuures meenutuseks, et ka 2015. aasta suvel  soovis Ridala vallavolikogu opositsioon avaldada umbusaldust vallavanemale ja volikogu esimehele, kuid avaldus jäi esitamata, sest üks hääl jäi umbusalduse läbiminekuks puudu. Kaalukeeleks sai ka siis Kalju Hepner.

Siiski, enne kui teha põhjapanevaid otsuseid teha võiks Ridala vallavolikogu koos vallavalitsusega rääkida oma inimestega ja valijatega ning kuulata, mis neil öelda on, Ma nimelt ei arva, et kohalikul tasandil peab valla elule oluliselt tähtsaid otsusi tegema mõne erakonna käputäis poliitikuid. Ei ole õige lasta otsustada inimestel, kes käivad vallamajas heal juhul ainult mõni kord kuus, ainult volikogu istungil ja enne valimisi valijatega kohtumas ning otsustavad, mismoodi kohalik rahvas siin elama peab.

Aeg oleks aru saada, et nii väikeses omavalitsusüksuses, nagu seda on Ridala, ei ole vallavolikogu suure poliitika tegemise koht. Iga volikogu liige peab olema võimeline vastutama oma valija ees, lähtuvalt oma kodukandi huvidest, mitte sellest, kuidas “poliitilisest kasvuhoonest” suuniseid antakse.  Mistahes arengu, iseäranis valla arengu eelduseks on meeskond, kellel on meie tunne…

Kui aga täna toimiv meeskond ära lõhkuda, siis tulemuseks on kaos, vähemalt esialgu ja järjepidevus katkeb. Volikogu, kes on määranud ametisse vallavalitsuse, on kohustatud teda ka suunama, kontrollima ja vajadusel aitama, jättes kõrvale era- kondlikud ja isiklikud vastuolud, mitte igal võimalusel kaikaid kodaratesse loopima.

Tahaks ka öelda, et Ridala vallavolikogu liikmed võiksid vaadata peeglisse ja alles siis otsustada, kes võiks või peaks tagasi astuma. Kui Kalju Hepner leiab, et ta on kohalikust poliitilisest asjaajamisest tülpinud ja väsinud, siis oleks vast õigem tagasi astuda ja loovutada oma koht rohkem aktiivsele valla elu edasi viia soovijale.

Umbusalduse avaldamise soov on kaasnev haigus, mis tuleb läbi põdeda selleks, et omavalitsuse immuunsussüsteem edaspidi tugevam oleks ning ei alluks viirustele, mis saavad alguse tühistest väljaütlemistest ja otsitud põhjustest.

Jaan Tõru