Jälle on koolivaheaeg. Läänemaa ühisgümnaasiumi muusikali kästingust alates juba teine. „Valeühenduse” kästing oli 17. septembril. 25. veebruaril olen taas teel proovi. Esietenduseni on jäänud 14 päeva.
Kell on mõne minuti pärast kaks. Esimene pool proovipäeva on näitlejail juba seljataga, teine pool ees. Et teise poole alguseni on väheke aega, kasutan võimalust ja ajan natuke juttu kahe peaosalise, Greete ja Brittaga. Greete Tikerpuu mängib Laurat.
„Vana olija,” ütleb Greete Laura kohta. „Suhteliselt kahepalgeline. Üritab teiste asju sassi ajada. Arvab, et on kõige parem, lahedam ja oskab kõike.”
„Oskab siis või?” uurin.
„Eks ta ikka oska ka, aga kõige vingem ta pole,” ütleb Greete.
Muusikalis asjatab kaks (rivaalitsevat) kampa. Laura on see, kes on kord ühes, kord teises. Miaga on teine lugu. Mia ei ole kahepalgeline.
„Mia on häbelik. Uus tüdruk koolis. Ta ei tea täpselt veel, kus ja mis ta on,” ütleb Mia osatäitja Britta Sool ja teeb häbeliku näo ette.
Tüdrukuil on seljas mustad T-särgid kirjaga „Mis toimub? Valeühendus!”.
„Särgid on teil ka vahepeal valmis saanud!” märgin.
„Jaa, kaunid särgid!” ütleb Greete. „Need on promovärk!”
„Kuidas kaks nädalat enne esietendust tunne on?”
„Natuke hirmus,” ütleb Britta. „Pinge on suur, et kõik tulevad vaatama. Muidu proovides ei ole hullu.”
Neljapäevast pühapäevani on iga päev proovid hommikust õhtuni – kella üheteistkümnest nelja-viieni välja.
„Tegelt on täiega lahe!” ütleb Greete.
Küsin, mis tüdrukutel kästingust meeles on.
Greete ütleb, et oli kohutav. Ta seisnud ukse taga ja mõelnud, kuhu ta ennast seganud on. „Jalad täiega värisesid,” ütleb Greete.
Britta ütleb, et tema oli täiesti kindel, et teda üldse ei võetagi. Peaosast ei osanud kumbki unistadagi. „Ma olin ikka päris üllatunud, et mind valiti põhiliseks,” ütleb Greete.
Lavastaja Kai Tarmula kohta ütlevad tüdrukud, et Kai teab, mida teeb.
Vahepeal on kohale jõudnud ka kolmas põhiline: Siim Jürise.
„Kai on tore. Suudab samastuda, meid käima lükata ja kui vaja, siis tagasi tõmmata,” ütleb Siim.
Siim mängib Silverit.
„Impulsiivne, liider, kõva mees, aga sisimas romantik,” ütleb Siim Silveri kohta.
Siim on varemgi näitemängu teinud, lavastaja Aivo Paljasmaa käe all, ja mitte kehvasti. „Kas sina sihtisid kästingule tulles peaosa?” küsin. „Ei-ei-ei,” ütleb Siim ja hakkab kätega vehkima. „Ei osanud midagi mõelda. Peaosa tuli mulle üllatusena.”
Siim ütleb, et päevad on pikad, proovid võtavad aega, ja tuleb jagada ennast kooli ja muude tegemiste vahel, aga see kõik on seda väärt. „Energiat on isegi rohkem, lihtsalt aega on vähem. Aga väärt on see ühtsuse tunne, et tehakse midagi koos,” ütleb Siim.
Kell on tasapisi üle kahe nihkunud. Kai jõuab kohale ja tuleb välja, et see, mida nüüd tegema hakatakse, polegi õieti proov, vaid natuke nagu meile näitamiseks. Et saaks pilti ja muljet. Tegelikult on plaanis midagi videoga, aga see pole nii huvitav vaadata. Fotograaf Eduard Laur ütleb, et tehtagu siis midagi atraktiivset.
„Siis teeme mopitantsu,” otsustab Kai.
Nagu võluväel ilmuvad kusagilt mopid ja läheb lahti.
„Vihane-vihane!” hõigub Kai tantsijaile. „Maha ei vaata! Vaata näkku! Vihane-vihane!” Äge tants on!
„Kas teeme tekstiosa ka?” küsib Kai, kui mopitants otsas. Tekstiosa ma polegi veel näinud, ikka on lauldud ja tantsitud. Noogutan.
Kolm poissi – Andree, Siim ja Sander –, mopid käes, jäävad saali keskele, imelikud näod peas. Fotograaf valmistub suure pidulikkusega pildistama. Mina vahin ja kirjutan.
„Ebamugav on!” ütleb Siim.
See pole õige repliik. St õige küll, aga mitte muusikalist.
„Sul on ebamugav?” küsib Kai.
„Kõigil on ebamugav,” ütleb Siim.
„Ükskord juhtub see ikka, et nad tulevad vaatama!” ütleb Kai, ja seda, et võetagu ennast nüüd kokku. Poisid võtavad.
Siis tehakse veel üks tantsunumber. Tüdrukud saavad baleriiniseelikud selga, keerlevad ja hõljuvad nagu haldjad.
Siis tahab Eduard teha grupipilti. Ja siis kaovad kõik videoasjandust tegema.
„Kui kaugel te kaks nädalat enne esietendust olete?” küsin Kai käest. Enam-vähem sedasama olen ma iga kord küsinud.
„Enam-vähem lõpus,” ütleb Kai. „Raam on valmis. Nüüd on puhastamise ja viimistlemise aeg. Ilu aeg. Nüansside otsimise aeg. Ebakindlust ei ole. Juba läheb ja loob.”
„Kas enne esietendust saavad noored hingata ka?”
„Mitte eriti,” ütleb Kai. „Tuleval nädalal hakkame bändiga uhama!”
Kokku on kavas anda viis etendust: kolm Haapsalus, üks Pärnus ja üks Kuressaares.
Läänemaa ühisgümnaasiumi muusikal „Valeühendus”
10.–12. märtsil Haapsalu kultuurikeskuses
Libreto Eva-Maria Brock
Lavastaja Kai Tarmula
Produtsent Mairi Grossfeldt
Koreograafid Annika Viibus, Karoline Suhhov
Kunstnik Anti Rannus
Bänd Antti Kammiste, Tõnis Soots, Kristo Kuuse, Karel Rahu, Mattias Mutso
Laulujuhid Ilona Aasvere, Karin Lükk-Raudsepp
Laulusõnad Anneli Aken
Fotod Eduard Laur