0

Juhtkiri: Ausammas Roman Haavamäele

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lääne Elu: kus suitsu seal tuld Seda ausammast, mida tänase Lääne Elu juhtkirjas mainitakse, ei ole olemas. Tahaks loota, et sinna vahele saaks kirjutada sõna „veel”. On ju kuidagi veider, et linnas, mida kaunistavad mitmed Roman Haavamäe skulptuurid, ei ole väärilist austusavaldust kunstnikule, kes on paljuski kujundanud Haapsalu näo.

Linnaelanikuna mööda promenaadi jalutades oleme tema skulptuuridega nii harjunud, et peame neid iseenesestmõistetavaiks ruumikujunduslikeks elementideks. Meie linna külalised näevad asja kindlasti veidi teise pilguga.

Roman Haavamäest sai Haapsalu kodanik 1920. aastal ja kuni oma surmani tegeles ta sellega, et teha meie linna kaunimaks. Ta mõjutas oluliselt Haapsalu kultuurielu ja oli Haapsalu Kaunistamise Seltsi üks eestvedajaid.

Kuidas oleks aga õige jäädvustada ühe linnale nii olulise skulptori mälestust? Aastakümneid tagasi tegutses Koidula tänava majas, kus skulptor elas, tema majamuuseum. 90ndail see suleti. Osa eksponaate rändas muuseumisse, osa sugulaste hoole alla. Kui mõnda aega sai kuulsa skulptori elust ja tööst ülevaate majamuuseumis, siis nüüd seda võimalust enam ei ole. Ainuke asi, mis tema kunagist viibimist Haapsalus veel tähistab (peale tema skulptuuride muidugi), on tahvel maja seinal kirjaga, et Haavamägi siin elas ja töötas.

Võib-olla peaks Haavamäele pingi panema? Ta on ise teinud Tšaikovski pingi, mida teavad vist küll kõik vähemalt keskealised eestlased ja mida võiks ehk ka praeguse pinkide panemise moe eelkäijaks pidada. Mõnes mõttes oleks ju kummaline valmistada skulptorile endale samasugune monumentaalne pink, sest kes oleks see skulptor, kes sellist tööd ette julgeks võtta. Teine variant oleks panna Haavamäe auks kuhugi nimeline Haapsalu valge pink, aga kas ei jääks see liiga lahjaks?

Võib-olla peaks Haavamäele püstitama monumendi? Siin tekib jälle sama dilemma: kes oleks vääriline skulptor seda tegema ja kas see peaks olema samasugune pea posti otsas nagu Haavamäe enda loodud mälestusmärgid?

Võib-olla peaks välja mõtlema hoopis midagi originaalset – eeskujuks Laikmaa paviljon, millel pole Laikmaa loominguga otsest seost? Või siis ei peakski me midagi rohkemat püstitama või avama, sest Haavamägi on end oma skulptuuridega juba nagunii Haapsalus jäädvustanud?

Nii et keerulised lood ühe suure tähega haapsallase mälestuse jäädvustamisega.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz