Villu Baumann. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu Viigi kooli käsitööõpetaja Villu Baumann on üks neist 99 tublist inimesest, kellele president tänavu teenetemärgi annetab.
Kui Baumann reede hommikul koolimaja uksest sisse astus, tuli tal esimese asjana vastu võtta kolleegide kallistused ja õnnesoovid. Tagasihoidliku olekuga mees ise tänas kohmetult, sest pole sellise tähelepanuga harjunud. Presidendilt teenetemärgi saamisest sai Villu Baumann neljapäeval teada ajakirjanikelt. „Ega osanud sellist asja aimatagi,” ütles mees, kel on tulnud nüüd vastu võtta õnnitlusi nii lähemailt kui ka kaugemailt tuttavatelt.
Baumannile anti Valgetähe V klassi teenetemärk pikaajalise töö eest puuetega lastega ja paljude käsitöö töötubade eestvedamise eest. Baumann on Viigi koolis, endise nimega Haapsalu sanatoorses internaatkoolis töötanud ligi pool sajandit – 1968. aastast, tööõpetuse õpetaja kutse omandas ta pisut hiljem kaugõppes. Ta ise ütleb, et Viigi koolis on teda kõik need aastad hoidnud see, et tegemist on erivajadustega lastega – seetõttu on õpetajal tunnipidamisel vabamad käed ja pole vaja nii rangelt kooliprogrammi jälgida.
Tööõpetuse õpetajana eristub Villu Baumann teistest kolleegidest – ilmselt pole ükski neist oma õpilastega nii palju näitusi korraldanud kui tema. Ka see, mis näitustel väljas, on hoopis eripärane. Meenuvad muinasjutulised nahast elukad ja lambid, keraamilised võtmed linnavappidega, käepärastest vahenditest valmistatud kasside magamisasemed jms. Reede hommikul olid käsitööklassi laual lindude söögimajad, aga mitte sellised, nagu oleme harjunud nägema, vaid tehtud metallist küpsisekarpidest, koogivormidest või hoopis potikaantest. „Nende tööde uudsus pakub rõõmu endale ja ma usun, et ka lastele. Igavat tööd ei taha teha,” rääkis õpetaja oma tegemistest.
Villu Baumanni võib nimetada ka taaskasutuse meistriks, sest tal on oskus anda vanadele asjadele uus funktsioon. Ta ise nimetab ennast seetõttu prügimäeelanikuks. „Kogu aeg tuleb ringi käia, silmad lahti. Kõik, mida kasutame, on taaskasutatav materjal, peale liimide, värvide, kruvide-naelte ja vineeri,” nimetas mees. Küsimusele, kas presidendi auraha innustab rohkem tööle hakkama või hoopis rohkem puhkamisele mõtlema, vastas teenetemärgi saaja: „Ma arvan, et ei kumbagi pidi. Tanel Padar küll telekas ütles, et innustab, aga mina ei saa öelda, et see paneks nüüd rohkem tööle või võiks puhata. Olen teinud tööd nii, nagu olen vajalikuks või õigeks pidanud.”
Kolleegidele lubas Villu Baumann aga peo korraldada siis, kui teenetemärk käes. „Mine tea, äkki oli trükiviga,” muigas ta.
Läänemaale veel kaks ordenit
Läänemaale saab tänavu veel kaks teenemärki. Valgetähe IV klassi teenetemärgi saab Läänemaalt pärit Eesti Moskva saatkonna konsulaartalituse direktor Signe Matteus. Kui Lääne Elu eile Moskvasse helistas, ütles saatkonna pressiesindaja Regina Palandi-Paju, et Matteus on haige. Ei midagi tõsist, tavaline külmetus. 2014. aasta sügisest Moskvas töötav Matteus saab teenetemärgi vangistatud kaitsepolitseiniku Eston Kohveri abistamise eest.
Saadikud ei käi vanglaid pidi, see ülesanne on konsuleil. Nii pidigi Matteus külastama ja toetama piirilt röövitud kaitsepolitseinikku. Võib-olla tegi ta veel midagi, aga salateenistuse saladustest kõva häälega ei räägita.
Valgetähe IV klassi teenetemärgi saab ka Haapsalust pärit Erki Holmberg, presidendi kantselei siseosakonna juhataja. Holmberg on olnud Kadriorus 18 aastat, olles töötanud koos kõikide taasiseseisvusaja Eesti presidentidega. Esmalt Lennart Meri, siis Arnold Rüütel ja nüüd Toomas Hendrik Ilves. Holmbergi ülesanne on ette valmistada presidendi sisevisiite, hoida ärevil inimeste kätt, et riigipea saabudes kõik sujuks. Haapsalu mäletab Holmbergi kui muinsuskaitsjat ja naljameest.