Uuemõisa soojafirma läheb müüki miljoni euroga

Olev Hormi juhitaval Uuemõisa Teenusel on neli ostuhuvilist, aga enne peab ettevõtte müügi otsustama volikogu. Foto: Arvo Tarmula

Ridala vallavalitsus tahab korda teha lossi idatiiva ja paneb seepärast Uuemõisa Teenuse aktsiad müüki.

Uuemõisa Teenuse aktsiad on kavas müüa kirjalikul enamapakkumisel. Vallale kuuluva soojafirma turuväärtus on Finantskeskuse OÜ hinnangul 860 180 eurot. Pindi Kinnisvara pakkus ettevõtte kinnisvara hinnaks 64 000 eurot.

Uuemõisa Teenuse nõukogu meelest on ettevõte heas korras ega vaja lähiaastail suuri investeeringuid. 90 protsenti soojatorustikust on vahetatud eelisoleeritud torude vastu. Muretsetud on uued tükkturba- ja hakkpuidukatlad.

Ridala vallavanem Toomas Schmidt ütles, et on Uuemõisa Teenuse müügi asjus suhelnud nelja firmaga. „Pigem suuremapoolsed,” iseloomustas Schmidt huvilisi.

Müügiraha läheb Uuemõisa lossi

Vallavalitsusel on ammune plaan korda teha lossi idatiib ja selleks ongi kavas kasutada müügiraha. Üks mõte on teha praegu kuueklassiline Uuemõisa algkool põhikooliks. Praegu on koolis 122 õpilast, kolme põhikooliklassi lisades saaks 180–220 õpilasega kooli. Need on Ridala valla lapsed, kes käivad koolis kas Haapsalus või Orul, kuigi võiksid käia Uuemõisas.

„Aga võib ka algkooli laiendada,” ei välistanud Schmidt, sest ka algkoolil on ruumi vaja. „Idatiiba tuleb neli klassituba, aga neile ei tule silti „8.c” või „2.a”.”

Laenurahata läbi ei saa

Mõisa täielikuks kordategemiseks on projekt, aga selleks kulub ligi 3 miljonit eurot. Ainult idatiiva saaks valmis 1,6 miljoniga.

Kui õnnestub soojafirma müüa miljoni euroga, tuleb vallal 600 000 eurot laenata.

„Tõmbame oma laenukoormust ka ülespoole,” ütles Schmidt, viidates Haapsalu ja Ridala ühinemiskõnelustele ja eri laenukoormustele. „Kui meie ei müü, müüb ühendemiraat.”

Schmidti sõnul tuleks idatiib enne ühinemist korda teha. Mullu sai vallavalitsus paarisaja Uuemõisa elaniku allkirjaga nõudmise, et loss tuleb korda teha. Siis tõusiski päevakorrale Uuemõisa Teenuse müük.

„Küsimus pole laenus, meie inimesed tahavad kooli,” täpsustas Schmidt. Sellepärast ei pea ta ka vajalikuks müügiga viivitada.

Opositsioon on kõhklev

 Volikogu opositsiooni kuuluvad Olev Peetris ja Janek Hiiemäe, mõlemad Keskerakonnast, kartsid, et uue omaniku käes võib odav soojahind lakke tõusta. Hiiemäe oli kahtlev ka lossi idatiiva asjus. Ta leidis, et nii nagu Uuemõisa elanikud tahavad korras kooli, tahab Panga küla uut spordihoonet ja võiks samuti 200 allkirja koguda. 

„See on kaalumise koht, kui palju saavad kooli puhul inimesed kasu ja kui palju on neid, kes saavad kasu odavast küttest,” sõnas Hiiemäe.

Volikogu arutab müüki tuleval teisipäeval. Kui kaua müügiga läheb, ei osanud Schmidt ennustada, kuid selle aasta eelarve eelnõus on müüki juba arvestatud.

Haapsalus on toasoe odavam

Kui Haapsalus oli detsembris soojahind 44,29 eurot megavatt-tund, siis Uuemõisas on see kallim, 46,14 eurot (mõlemad käibemaksuta).

Haapsalus kõigub soojahind iga kuu, Uuemõisas on hind püsinud aastaid ja ettevõte on toime tulnud. Juhataja Olev Horm tõi näite, et 2013 osteti laenuga uus peakatel ja aastaga maksti laen tagasi. 

Viimati toetas vald ettevõtet kolm aastat tagasi, mil andis Rannarootsi keskuse soojatorustiku rajamiseks 25 000 eurot, sõnas Horm.

Hormi sõnul võib uus omanik soojahinda tõsta, aga ta ei saa seda omatahtsi määrata, selle kooskõlastab konkurentsiamet, kes jälgib, et omanik ülearu suurt kasu ei taotle. Et Uuemõisa soojahind kehtib ajast, mil konkurentsiametit veel polnud, pole siiani olnud vajadust ka ametisse pöörduda.