0

Mait Palts: kolm sammu paremini hallatud Eesti poole

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Mait PaltsKaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Foto: kaubandus-tööstuskoda

Kas haldusreform on võluvits omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni parandamiseks või läheb kõik vanaviisi edasi?

Oleme aastaid koos ettevõtjatega rõhutanud vajadust viia Eestis läbi haldusreform, mis vaataks üle omavalitsuste funktsioonid ning aitaks kaasa mõtteviisi muutusele – omavalitsused ettevõtlust soosivaks. Ettevõtjate hinnangul on haldusreform möödapääsmatu ja ilma selleta ei ole võimalik Eesti konkurentsivõimet hoida, see on eksistentsiaalne küsimus terve Eesti jaoks. Praegu on olulisim, et valitsuse poolt tegevuskavasse sisse kirjutatud eesmärgid saaksid elluviidud ning reformi ettevalmistamine ei takerduks taaskord igikestvatesse aruteludesse, stiili – nii olulist reformi tuleb ju veel pikemalt ette planeerida. Vastasel juhul jääb see toppama ja tulemusi ei sünni.

Üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata on küll tark, kuid, kas pole ka haldusreformi juba vähemalt üheksal korral alustatud ja arutletud?

Peamine küsimus ettevõtjate jaoks on täna selles, kuidas tõsta omavalitsuste võimekust ja ettevõtlusmotivatsiooni? Võimekus peaks kasvama koos suurusega, kuid kindlasti mitte maksuerisustega, mida on paljud omavalitsused soovinud. Ettevõtluskeskkonna tähtsustamist ja sellesse panustamist saab motiveerida aga peamiselt kahel viisil. Mõlemad ka maailmas proovitud ja kinnitust leidnud.

Leian, et omavalitsuste seadusesse tuleks täna sisse kirjutada, et ettevõtluskeskkonnaga tegelemine ning selle toetamine on neile kohustuslik. Kuna kõik mõistavad, et see on neile kasulik ja ellujäämiseks lausa hädavajalik, siis miks kardame öelda, et see peabki olema üks kohustusi? Teiseks, tuleks tagada, et omavalitsuste motivatsioon ettevõtluse arengut toetada oleks üleüldine. Selleks sobib ideaalselt tulubaasi jaotamine elu – ja töökoha vahel ning tänase tasandusfondi loogika muutmine selliselt, et tulu iseteenimist ei karistataks. Ilmselt nõuab haldusreformi edukas käivitamine ka kohalike maksude põhjalikumat analüüsi, mille käigus tuleks aru saada, kas tänane kohalike maksude süsteem end õigustab või mitte. Kohalike omavalitsuste finantsiline autonoomia on kahtlemata oluline, kuid see ei saa õigustada neile igaühele oma maksusüsteemi loomist. Tulubaasi kasvatamine peab lähtuma siingi loogikast, et enne investeerin ja siis saan tulu, mitte aga lihtsalt võimaluses rohkem kohalike makse kehtestada.

Nagu öeldud, on ettevõtluskeskkonna arendamise kohustus võimalik lahendada läbi seaduse täiendamise selgesõnalise kohustusega. Sellega kaoks ära võimalus väita, et ettevõtluse edendamine ei ole KOV-i kohustus. Ettevõtluse soosimine on saavutatav läbi omavalitsuste suurenemise, tulubaasi laienemise ning võimekuse paranemise. Kui tulu rohkem, on võimalik ka rohkem teha ning suurem mastaap tähendab, et rohkem inimesi jääb tööle ka sama omavalitsuse piiresse ja sellega kaob pendelrändest tulenev negatiivne mõju.

Kolmanda eesmärgi saavutamiseks, motivatsiooni tekitamiseks, on vajalik, nii rahvusvahelise kogemuse, kui ka mitmete omavalitsusjuhtide hinnangul, seada omavalitsuse tulubaas otsesesse sõltuvusse töökohtadest omavalitsuse territooriumil. Ideaalis võiks pärast, kuni viieaastase üleminekuaja lõppu, laekuda kuni pool omavalitsuse tulubaasist töökohtade alusel ning teine pool elukohtade alusel. Samas tuleb kindlasti muuta ka tänast nn tasandusfondi süsteemi, mis mõjub tulubaasi kasvatamisele demotiveerivalt.

Need oleksid kolm esimest reaalselt sammu, mis oleksid teostatavad ja meie hinnangul ka saavutatavad. Ettevõtlik omavalitsus võiks seeläbi saada reegliks!

Miks on reform oluline?

Tänased omavalitsused ei ole oma suuruse juures valmis pakkuma kvaliteetseid teenuseid – seda nii haridusvaldkonnas kui sotsiaalhoolekandes, kuid mitte ainult. Eesti keskmine omavalitsus on täna alla 2000 elanikuga. Töölkäivaid ja omavalitsusele tulu teenivaid inimesi on neist sageli vaid umbes pooled. Sellise mahu juures on küsitav, kas ja mida üldse julgeb omavalitsuselt nõuda. See, et ligemale 80% omavalitsustest saavad pidevalt lisafinantseeringut riigieelarvest, et toime tulla, ilmestab keerulist pilti veelgi.

Mööname, et optimaalse omavalitsuse suurusena pakutud number 5000 elanikku võib tunduda väheambitsioonikas, kuid alla selle ei ole ekspertide hinnangul võimalik vajalikke kompetentse koondada. Kuid samas on see kompromissina hetkel igati mõistlik. Tõsi on ka see, et vägisi ei saa ja tuleb arvestada demograafilisi muutusi ja seda, mis viimase 20 aasta jooksul on toimunud. Tuleks kriitiliselt vaadata iga omavalitsuse puhul nende demograafilist pilti. Pole mõtet lähtuda miinimumist seal, kus on näha, et tööealisi elanike on vähe ja lähimate aastate jooksul kuivab ka see arv veelgi väiksemaks.

Haldusreformi näol on tegemist Eesti arengu jaoks ühe tähtsaima protsessiga ning see peab olema läbi viidud piisava intensiivsusega. Tänases olukorras on oluline aluspõhimõtetes, mille kallal eksperdid palju tööd on teinud, kokku leppida ning alustada õigusliku raamistiku ettevalmistamisega ning aruteludega ka kohalikul tasandil. Väga oluline roll kogu protsessi peab olema ka avalikul kommunikatsioonil ja aktiivsel diskussioonil, kuid veelgi olulisem, et kõik mõistaksid selle vajalikkust ja töötaksid ühise eesmärgi nimel. Võimekamatest omavalitsustest on võita nii selle territooriumil tegutseval ettevõtjal, kui seal elaval inimesel.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Volli
Volli

Jutt algab sellega, et on juba 9 korda 9 korda möödetud ja nüüd tuleks üks kord ära teha ja …

… kogu edasine jutt on sellest, et pole mitte midagi selget, mida tuleks teha.

Söuke “kõik on lollid!” heietus.

samovar
samovar

Siia konteksti sobib see ka,et üks gümnaasium omavalitsuse peale?Või siiski rohkem.

kooki moosiga
kooki moosiga

Ei hakanud üksipulgi läbi lugema,aga arvan,et kirjutise mõte on selles,et kui võimalikult suur omavalitsus luua,siis saab rahalist toetust niipalju,et annab midagi ära teha.Riik on seega vastutusest prii ja omavalitsus vastutab töökohtade eest.Mis või kuidas välja kukub,pole teada.Midagi eriti head niipea loota arvatavasti pole.

wpDiscuz