Ka Kullamaa vallavanem Jüri Ott on arvamusel, et Koluvere ja Kullamaa elanikud on erihooldekodu asunikega aastakümnete jooksul harjunud. „Miks toppida neid sinna, kus kogukond vastu on,” ei saa Ott aru kavast hooldekodu asukad mujale kolida.Urmas Lauri foto
Hoolekandeteenuste kava sulgeda Koluvere hooldekodu ja sealsed asukad teistesse hooldekodudesse laiali jagada pani maa- ja vallavalitsuse hooldekodu säilitamise nimel tegutsema.
Läinud nädalal kohtusid Kullamaal sotsiaalministeeriumi, Lääne maavalitsuse ja Lõuna-Läänemaa omavalitsuste esindajad, et arutada erihoolekandeteenuse jätkamise võimalust Kullamaal. Koosolekul lepiti kokku, et detsembri lõpuks kirjutatakse maavalitsuse eestvõttel sotsiaalministeeriumile tulevase hoolekandeasutuse kontseptsioon.
Lääne maavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Lõhmus ütles, et riigiasutuse Hoolekandeteenused asemel võiks Koluveres erihoolekandeteenust pakkuda arenev ja laienev Lõuna-Läänemaa sotsiaal- ja tervisekeskus.
Ka muutuks Lõhmuse sõnul teenuse sisu: ööpäevaringse valve asemel oleks tegemist toetatud elamisega ehk hoolealused elaksid peremajades ning ka hoolealuste arv oleks väiksem. „Oleks vähemalt 30 hoolealust,” selgitas Lõhmus.
Lääne maavanem Neeme Suur usub, et läänlaste ettepanek leiab sotsiaalministeeriumis toetust, sest tegemist on kohaliku initsiatiiviga. „Valmisolek teenust pakkuda paneb ministeeriumi nende omavalitsuste peale lahke pilguga vaatama,” lisas ta.
Suure sõnul pole mitmeid hooldekodusid haldav Hoolekandeteenused mitte monopol, vaid lihtsalt riigi asutatud üks suuremaid teenusepakkujaid. „Tegelikult võivad hooldekoduteenust pakkuda teisedki ja ministeerium on huvitatud, et neid teisi ka oleks,” selgitas ta.
Maavanem ütles, et maavalitsust on tegutsema pannud eelkõige soov säilitada Kullamaal ja Koluveres töökohad – Koluvere hooldekodus töötab poolsada inimest. „Maavanem peab hoolitsema maakonna tasakaalustatud arengu eest ja kui maakonna sellest servast töökohad kaovad, on see maavalitsuse mure,” põhjendas ta maavalitsuse sekkumist.
Suur lisas, et Koluveres on ka aastakümnetepikkune erihoolekande kogemus ja sobiv keskkond – kohalikud teavad ja tunnevad seda valdkonda.
Ka Kullamaa vallavanem Jüri Ott on arvamusel, et Koluvere ja Kullamaa elanikud on erihooldekodu asunikega aastakümnete jooksul harjunud. „Miks toppida neid sinna, kus kogukond vastu on,” ei saa Ott aru kavast hooldekodu asukad mujale kolida.
Vallavanem kinnitas, et vald oleks nõus ka ise õla alla panema ja peremajade ehitusel kaasa lööma, et erihoolekandeteenuse pakkumine Kullamaal säiliks. Temagi nimetas hooldekodu säilitamise kaht peamist argumenti: on välja õppinud ja kogenud tööjõud ning kogukond on hoolealustega harjunud. „See toimib väga hästi. Nad käivad talumeestel abiks puid lõhkumas ja muid töid tegemas. Kus linnas need töökohad oleksid?” küsis vallavanem.
Ott on skeptiline ka väite asjus, et suuremas paigas oleks hooldekodu asukail kasutada rohkem teenuseid. „Ka Kullamaal on pood ja juuksur, saab käia kontsertidel ja kino on tasuta. Ühtegi hoolealust pole küll kinos kohanud,” rääkis ta.
Sotsiaalministeerium teatas sel sügisel, et kavatseb 2023. aastaks reformida Eesti erihooldekodud ja kolida hoolealused moodsaisse peremajadesse. 2015–2023 kavatsetakse investeerida 56 miljonit eurot, et ehitada 1400 erihooldekodu kohta. Reformiga kaotataks 17 erihooldekodu, sealhulgas Koluvere hooldekodu.
Koluvere hooldekodu
2012. aastast Koluvere Kodu
175 hoolealust, kellest 126 on Kullamaa valla kodanikud
55 töötajat, kellest suurem osa on Kullamaa elanikud, ülejäänud on naabervaldadest Märjamaalt, Ridalast ja Lihulast.
Kullamaa valla suurim tööandja.
Mitte midagi ei peaks, kòik toimib. Kerge on lòhkuda ja lammutada. Ega inimesed katsejànesed pole. Samamoodi löödi kàsukorras laiali kunagine polikliinik Haapsalus, mis tegi arstidele palju muret.
Sügava puudega hoolealused peaks paigutama psühholoogia haiglatesse laiali, kus nad saavad vastavat ravi.
Misasi see Kullamaa Hooldekodu on?