Haapsalu perearst Marika Laar (seisab) on karjääri jooksul kolm korda kolinud ega taha kergel käel seda neljandat korda teha. Foto: Arvo Tarmula
Läänemaa haigla peaarst Tõnis Siir pakub euroraha toel Läänemaa haiglasse loodavas tervisekeskuses kohta kaheksale perearstile, kuid viimased on tõrksad koonduma.
Läänemaa haigla tahab soklikorrusele, kus on praegu polikliinik ja kolm perearsti, rajada kaheksa arstiga esmatasandi tervisekeskuse. Haigla haldusjuht Reimo Reimer märkis, et polikliinik kolib esimesele korrusele.
Tervisekeskusele on kavandatud kaks sissepääsu, uus sissepääs tuleb See teatri poolsesse külge. Parkla laieneb haljasala arvel. Ruumi on 80–100 m² kahe perearsti ja kahe pereõe peale. Kabinetiaknad jäävad maja tagakülge õunapuuaia poole. Reimer lubas, et rent ei tule kallim, kui perearstid praegu maksavad. Haigla arvestab esialgu Haapsalu linnas tegutsevate perearstidega. Et märtsis rahataotlus ministeeriumile esitada, peaks selle aasta lõpuks selge olema, mitu perearsti on nõus haiglasse kolima. Arstide arvust oleneb toetuse suurus, toetuse saamiseks on vaja vähemalt kolme perearsti.
Ei näe põhjust
Haapsalus tegutseb seitse perearsti, neist kolm – Helle Saarsoo, Sirje Jupits ja Andri Meriloo – on juba haigemajja kolinud. Eraettevõtjana omaette tegutsevad Haapsalu perearstid ei näe põhjust haiglasse kolida. Haapsalus Lihula maanteel kortermajas tegutsev OÜ Peretohter ei maksa praegu renti, sest on ruumide omanik. Kahe arsti ja kahe pereõega Peretohtril on 130 m² pinda, neil on kolm arstikabinetti, sh üks lastearstile; üks ooteruum täiskasvanuile ja teine lastele, kaks protseduurituba ja personaliruum.
Ilme Leova partneri perearst Krista Raag-Tamme sõnul on praegu liiga vähe infot. Pole teada rendihinda, projektlahendusi ega muid tingimusi.
Perearstid polnud nõus ka Siiri väitega, et haiglas saab patsient korraga ka kõik muud vajalikud toimingud korda ajada, nt röntgenis käia. Igas kabinetis on järjekord, kohe samal päeval võib arsti jutule pääseda vaid siis, kui on vaja erakorralist abi.
Haapsalus Jaama tänaval rendipinnal tegutsevad ühe koridori peal perearstid Marika Laar ja Ljudmilla Briljova. Laar ütles, et on kolm korda kolinud, neljandal korral tahab ta olla kindel, et see on viimane. Praegu ta aga ei näe, et haigemajas on parem. Üks põhjus, miks perearstid perearstikeskuse plaanisse umbusuga suhtuvad, peitub lähiminevikus. Nad pole unustanud, kuidas nad 1990. aastate keskel polikliinikust välja heideti ja omapäi jäeti.
„Ise pidime ennast perearstiks koolitama, ruumid, inventari ja seadmed muretsema, laenu maksma,” meenutas Leova. „Kus riik siis oli, kui me pärast polikliinikut alustasime, laenu võtsime ja oma varaga vastutasime?” küsis Briljova. Nüüd, mil perearstid on mingi stabiilsuse saavutanud, ennast laiendanud ja seadmetega varustanud, tuleks jälle kõik sinnapaika jätta ja uues kohas alustada.
Maa-arstid ei näe mõtet
Ükski maa-arst, kellega õnnestus Lääne Elul eile vestelda, ei näinud perearstikeskusse kolimisel mõtet. Risti lähedal elava Hingi Kalbergi vastuvõtule tulevad patsiendid mitmest ilmakaarest: Lääne-Nigulast ja Nõva vallast Turbani ja Lauknani välja. Kõik nad käivad arsti juures Ristil, kus on ka apteek ja hambatohter. Kalberg ei kujuta ette, mis kasu on, kui nii tema kui ka patsiendid peavad sõitma Haapsallu.
Ka Lääne maavanem Neeme Suur peab mõeldamatuks, et hommikul sõidavad perearst ja patsiendid bussiga Haapsallu ja õhtul koju tagasi, selmet ajada asjad korda kohapeal.
„Mulle jääb arusaamatuks, kuidas see uus süsteem toimima hakkab,” ütles Martna ja Kullamaa valla perearst Hiie Tiisler. Siir kutsus eile perearstid Soffa restorani, et tutvustada tulevase tervisekeskuse ruumipaigutust ja muid tingimusi. Ta lootis sõlmida ka esimesed eellepingud.
„Nii ja naa,” vastas Siir küsimusele, kuidas kohtumine läks. „Osa ütles ära, mõni võttis mõtlemisaega.” „Minu unistuste ettekujutusele tutvustatu ei vasta, aga võtan plaanid ja paberid kaasa,” ütles perearst Marika Laar pärast kohtumist. „Ma ei ole öelnud veel „ei” ega „jaa”.”
Läänemaal on võimalik luua kaks perearstikeskust: üks Haapsallu, teine Lihulasse. Lõuna-Läänemaa kaks perearsti ja Koonga valla perearst on nõus minema Lihulasse rajatavasse perearstikeskusse.
Esmatasandi tervisekeskus
• Kohustuslikus korras peab olema vähemalt kolm perearsti, kolm pereõde ja koduõde, ämmaemand ja füsioterapeut.
• Tervisekeskuste tegemiseks on 85 miljonit eurot, rahastab Euroopa regionaalarengu fond. Koos 25% omaosalusega on kasutada 114 miljonit eurot.
• Kavas on rajada vähemalt 35 keskust.
• Läänemaal on 14 perearsti: 2 Lõuna-Läänemaal, 5 Põhja-Läänemaal ja 7 Haapsalus.
Allikas: sotsiaalministeerium, Lääne Elu
Milles pdeea´arststid süüdi?
tuleb tallinna üle viia, siis saab varsti rongiga otse ukseette sõita ja sõites võib jalgratta kaasa võtta või nautida internetis surfamist
Kui ma oleks perearst ja oleks omad ruumid,siis Vilosiuse kàpa alla kùll ei kipuks. Sest iial ei tea,millal ùùr tòuseb. Pealegi on haigla juures juba praegu u.50 autokohta puudu.
no kui kõik perearstid peax seal teenust korraga pakkuma…siis ju konkurentsis tekkiks eelis nendel kes on arstiteaduskonnas reaalselt praktikumi edukalt lõpetanud…mõni nn.arst ei tee vahet ilmakaartel..ja nüüd selline eelis teistele loodud…seda ei saa ju ometi lubada…
näeme veel ühte näidet sellest, kuidas meil mitmes valdkonnas puudub strateegiline ja sisuline mõtlemine. Mäletame hästi, milliste argumentidega lammutati vana polikliiniku süsteemi, perearsti süsteem loodi ja paisati segi toiminud ja sissetöötanud mehhanismid. Nüüd siis teise skaala otsa tagasi- paneme jälle kokku ja looma uuesti polikliiniku süsteemi. Ühegi variandi poolt või vastu sõna võtmata- tasub siiski väga tõsiselt ja põhjalikult kaaluda, enne kui suuremaid muutusi taas jälle kuskil ette võetakse, sest väga palju aega, ressursse ja närve kulub sellisele “malemängule”. Kõige rumalam ja küündimatum argument mistahes muudatuste algatamisel on paraku “sest meil on praegu euroraha”. See pole mitte mingisugune põhjus mingite… Loe rohkem »
ja kõik ,mida tehakse,on ju ainult patsiendi huvides.Kas tunnete juba,kui palju paremaks kõik on muutunud ?
Pikas perspektiivis oleks see koondumine õige aga eks ta ole nii ja naa. Minu perearst asub Jaama tänaval ja maalt tulles on mugav küll, bussijaam ju lähedal.Ja nüüd seal apteek ka lisaks ja hambaarst. Apteek on hea, palju kaupa, saad rahulikult ise vaadata.Meesproviisor- nagu vanal eesti ajal:)
Mina olen oma perearst dr. Raagi ja tema arstipunktiga kùll juba aastaid rahul. Aga netis Toomas Vilosiust uurides sai selgeks,et teave erilist usaldust kyll ei tekita, pealegi on ta Haapsalu haigla ùks omanikest. Mis tàhendab,et ùùri- vòi uus vàljatòstmine pole vàlistatud. Vanasti öeldi- oma tuba,oma luba.
Minu teadmisel on Läänemaa haigla sihtasutus, mille asutajad ja omanikud on Haapsalu linn ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Viimane on riigihaigla. Kuskohal siin Vilosius mängu tuleb? Kas ta on Haapsalu linna omanik või Eesti riigi omanik ?
Selliseid Reimeri sugueid vendasid kellel oma ehitusfirma ma ka ei usu. Kõik lastakse üle ja sauna ei tule keegi…
peaks kolima, kui Laaril apteek ka kõrval, üleukse.Väga hea apteek muuseas.
Kolivad need, kes soovivad.