Hiljuti Linnamäe kandis mesipuid rüüstanud karu tõttu sai Läänemaa jahihooaja lõpul juurde ühe karujahiloa. Foto Arvo Tarmula
Oktoobriga lõppenud hooajal küttisid jahimehed Eestis 49 karu. Läänemaal lasti üks mesikäpp, teine karujahiluba jäi kasutamata.
Esialgse limiidi järgi lubati Eestis lasta 51 mesikäppa, kuid karude tekitatud kahjude tõttu andis keskkonnaamet kaks luba juurde. Ühe karujahiloa said Läänemaa jahimehed mõni päev enne jahihooaja lõpu pärast seda kui meiskäpp Linnamäe kandis mesitarusid rüüstamas käis.
"Läänemaa jahimehed said karujahi hooaja jooksul erandkorras kaks karu küttimise luba ja seega jäi küttimata neli karu," ütles BNS-ile keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus.
Küttimata jäi Läänemaal ja Põlvamaal kummaski üks ja Viljandimaal kaks karu. "Karusid on ja jahimehed said ülesandega hästi hakkama," sõnas Ärmus.
Üheksa karu küttisid Ida-Virumaa jahimehed, kaheksa kütitud karuga järgnesid Harjumaa ja seitsmega Lääne-Virumaa jahimehed.
Esikolmikule järgnevad Jõgeva-, Järva- ja Tartumaa vastavalt kuue, viie ja viie kütitud karuga. Pärnumaa jahimehed küttisid neli karu, Viljandimaa jahimeestel jäi lubatud kolmest karust kaks laskmata.
Põlvamaa jahimehed tabasid kahest lubatud mesikäpast ühe. Läänemaal jäi kolmest lubatud loomast küttimata üks ja Raplamaa jahimehed küttisid ühe lubatud karu.
Hiiu-, Saare-, Valga- ja Võrumaa kütid tänavu karusid küttida ei saanud.
Pruunkaru küttimismahu otsustas keskkonnaamet lähtudes keskkonnaagentuuri koostatud ulukiseire aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekutest.
Eelmisel aastal tohtis Eestis küttida 40 pruunkaru, tegelikkuses kütiti neid aga 36.
