Ann-Mari Anupõld: stressikass

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Ann Mari Anupõld. Foto: Tõnis Krikk

Ann Mari Anupõld _ Piirsalu loomaarst f Tõnis Krikk

Ann-Mari Anupõld. Foto: Tõnis Krikk

Kuigi nii mõnigi koer võib olla raskesti kasvatatav, on see kasside taltsutamisega võrreldes käkitegu. Õieti vist ei olegi kassi päriselt võimalik endale allutada, temaga võib vaid heal tahtel leida sobiva sümbioosi. Või nagu üks tark autor kunagi kirjutas: naised ja kassid käituvad nii, nagu nad tahavad, mehed ja koerad peaksid lõõgastuma ning selle mõttega harjuma. Eks olegi kasside kuninglik hoiak ja isepäine käitumine see, mis paljusid inimesi neis köidab.

Eelmisel nädalal sain kõne murelikult inimeselt, kes oli hädas oma kassiga. “Kakab keset vaipa, kujutage pilti!” teatati mulle teisest telefoni otsast. Jah, kujutan tõepoolest. Ei ole esimene kord, mil sääraste muredega loomaarsti poole pöördutakse. Väga tihti juhtub, et aastaid nii-öelda normaalselt käitunud kass hakkab järsku vales kohas hädale. Siis tuvastab omanik oma lemmikkingade seest loigu, keset lapse voodit kõrgub suur junn või värskelt pesust tulnud triiksärgil ilutsevad reeturlikud pritsmed. Kui siis juba terve majapidamine on uriinihaisust läbi imbunud, on ka kõige rahulikumal perekonnaliikmel hing täis. Vaja on hakata kiiresti lahendusi otsima.

Mõnikord on seda sorti käitumise taga tõepoolest meditsiiniline probleem ja kindlasti peab siis kassi loomaarstile ette näitama. Tegemist võib olla nii põiepõletiku kui ka seedeprobleemiga. Alles hiljuti tuvastasime ühe kassi, kel oli liiga tolmuse liiva vastu tekkinud allergia. Selge see, et ta sinna kasti enam eriti ei kippunud, kui ta iga kord sealt tulles ennast veel tund aega sügama ja puhastama pidi. Tihtilugu on majapidamist rüüstavate kasside puhul tegemist hoopis käitumishäirega. Kassid on väga tundlikud loomad ja nii võivad juba väikesed muudatused neid suurelt mõjutada. Mõnikord on muudatuseks mõne pereliikme lahkumine või hoopis lapse sünd. Võib-olla on aga ka lihtsalt köögilauda nihutatud või vannitoas remonti tehtud ja kassile ei tundu asi enam päris õige. Samuti tahavad loomad nagu inimesedki teha oma häda rahulikult ja omaette. Kui seda võimalust ei ole, siis hakkavadki jamad juhtuma.

Kuidas näeb aga välja lahendus? Et see ei ole niisama lihtne, seda näitab juba tõsiasi, et kasside tuppa pissimise ja kakamise teemal on tehtud sadu, kui mitte tuhandeid uurimistöid. On analüüsitud, miks nad seda teevad, kuidas nad seda teevad ja millal nad seda teevad. Millised kassid kalduvad kõige enam sellisele tegevusele ja millised on soosivad tegurid. Vähemalt niisama palju on uuritud, kuidas see jama jälle lõpetada. On katsetatud looduslike ainete, lõhnade, ravimite ja lausa antidepressantidega.

Ennekõike peaks majapidamise üle käima pilguga, et uurida, mis või kes võis kassile meelehärmi tekitada. Vaadake üle mööbli paigutus, inimeste liikumine, kassiliivad. Korterites võivad olla probleemiks ka uued naabrid või naabrite uued koduloomad. Mõnikord on abiks ka kassile tegevuse pakkumine, et ta ei saaks nii palju oma murede üle järele mõelda või nende üle ärrituda. Paigaldage oma lemmikule tubadesse uusi mänguasju, ronimisvõimalusi või kraapimispuid. Olge leidlikud ja küllap teie loom teid selle eest ka tänab.

Mõnikord küsitakse, kuidas oleks teise kassi juurdevõtmisega. See oleneb täiesti loomast ja tema probleemidest. Üldiselt on kassidel kahekesi tunduvalt lõbusam. Kui aga kass on pikalt harjunud üksi kuningas olema, siis võib tema käitumine uuest pereliikmest hoopis hullemaks muutuda. Kui võimalikud parandused on tehtud, jääb vaid üle kassi tuju tõsta. Selleks on farmakoloogid ja söödatehased välja mõelnud igasugu imevigureid. Paljudele kassidele mõjuvad hästi sünteetilised feromoonid. Need on lõhnaained, mida inimene ei tunneta, aga mis tekitavad kassile heaolutunde. Neid saab pihusti abil õhku või mööblile piserdada, aga on ka stepslisse käivaid automaatseid difuusoreid. Alternatiivselt on olemas nii-öelda rahustavaid söötasid, mis sisaldavad kassi närvikava tugevdavaid ja tasakaalustavaid aineid. Kui ükski kergem vahend ei aita, siis on ekstreemsemaiks oludeks ka ravimeid. Kerged rahustid või antidepressandid võivad ajutiselt aidata loomal kriisist välja tulla. Mitte kunagi ei tohiks need aga olla püsivaks lahenduseks.

Kui teil oma lemmiksaapaid jalga tõmmates varbad taas millegi märja või ligase sisse satuvad, siis teadke, et kassi meelest ei olnud teie pingutused piisavad. Ärge aga veel meelt heitke. Ehk saab teist kunagi te kassile hea alam.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments