Eston Kohvri röövimine Eesti–Vene piiril sundis valitsust panustama ajutise kontrolljoone mahamärkimisse. Eesti inimene pidi veetma aasta vanglas, et riik saaks aru: võsa pole riigipiir. Nüüd oleks ilmselt vaja Kohvri juhtumist õppida veel üht – avalikkuse kontroll luureorganite üle peab olema märksa tugevam.
Kaitsepolitsei endine peadirektor Jüri Pihl andis eile Eesti Päevalehele intervjuu, kus muu hulgas viitas sellele, et kapo poleks tohtinud saata Piusa jõe sillale Kohvrit vastu võtma ameti peadirektori asetäitjat Aleksander Tootsi. Pihli meelest võttis kapo sellega põhjendamatu riski. Kui venelased oleksid Tootsi röövinud? Kapo sisehierarhia pole täpselt teada, aga informeerituse osas oleks Toots kordades suurem saak, kui oli Kohver.
Pihl märkis ka seda, et mullune operatsioon, mille ajal venelased Kohvri röövisid, oli ilmselge viga. Eesti pool oleks pidanud ette nägema riske, miskipärast aga valiti lahendus, mille ajal oli võimalik Vene vastuluurel Eesti ohvitser röövida. Olukorra hinnates tehti viga, kellegi ettevalmistus taoliste olukordade lahendamiseks oli puudulik.
On selge, et kaitsepolitsei ja teiste julgeolekuasutuste töö ei saa olla avalik. Samas ei saa need asutused töötada vaakumis, kus kontroll nende üle peaaegu puudub või toimub samamoodi suletud uste taga kitsas ametnike ringis. Üheks kontrolli viisiks on avalikkuse õigus ja ajakirjanduse kohustus kriitiliselt hinnata kaitsepolitsei tegevust. Pihli intervjuu oli üheks näiteks, kuidas arutelu edendada.
Nüüd on kaitsepolitsei kord selgitada oma otsuseid. Olgugi et kõike katab riigisaladuse loor, on avalikkus Kohvri juhtumist juba teadlik. Enam pole tagasiteed, nüüd tuleb anda selgitusi. Seda enam, et avalikkus ja ka ajakirjandus on terve aasta truult Eesti valitsust ja kapot toetanud, nõudes järjekindlalt Kohvri tagastamist kodumaale.
kui põnev
Relvastatud politseinik laseb ennast äre röövida?. Ei saa aru!
Rahvale peab ikka ,,mula” ajama!Arvate tõesti,et asjad päris nii on nagu kirja pandud!?