Kullamaa ettevõtja LInda Pärnpuu tahab PRIA toetuse abil rajada kohviku. ARVO TARMULA
Läänemaale tuli PRIA kaudu 1,53 miljonit eurot maaelu mitmekesistamiseks mõeldud toetust, kuid ettevõtjad on rõõmustamise asemel pigem murelikud.
Kuni 150 000 suurust toetust said taotleda maal tegutsevad vähem kui kümne töötajaga mikroettevõtted. Läänemaal kavatseb toetusega ettevõtlust arendada 11 osaühingut, neist neli on kohalikud, seitse on Tallinnast või Tallinna ümbrusest, üks ettevõte Aegviidust.
Et toetus moodustab 15–40 protsenti projekti kogumaksumusest, oli mitu toetust saanud ettevõtjat kahevahel, kas kasutada toetust või mitte. Toetuse saab kätte alles pärast projekti elluviimist, endal tuleb kanda suurem osa kulutusest. Investeerida tuleb kahe aasta jooksul.
„Aasta on aega mõelda ja meeskonda kokku panna, aasta on aega, et ellu viia,” ütles Martna vallas lihaveiste, kanakasvatuse ja põllupidamisega tegelev Kulno Rehkalt. Teda pani muretsema tööjõupuudus.
Kaks Rehkaltiga seotud firmat said kokku ligi 270 000 eurot toetust, et osta kõrgtehnoloogilisi metallitöötlemise seadmeid. Rehkalt kavatseb hakata valmistama täppistehnoloogiaga tööpingil metalldetaile. Koguinvesteering nõuab aga ligi 700 000 eurot.
Kullamaa tõmbab ligi
Ettevõtjate üks meeliskohti Läänemaal on Kullamaa. Sinna tahavad laieneda kaks mujal tegutsevat ettevõtet. Kaks Tallinna firmat otsustasid Kullamaa kasuks, sest seal on vaba tootmispinda. Magres OÜ juhataja ja omanik Ave Mägi ütles, et tahab Kullamaal rekonstrueerida vana puidutööstushoone. Mida täpsemalt tootma hakatakse, Mägi ei öeldnud, sest „kõik on alles väga algusjärgus”. Toetust ongi ta saanud hoone rekonstrueerimiseks, masina ja seadme ostuks.
Rae valda registreeritud Soosalu Talu OÜ juhataja Raivo Korp kavatseb puiduäri laiendada Kullamaale. „Kullamaa on hea koht ja seal on kasutamata pinda,” põhjendas Korp asukohavalikut. Tema kavatseb hakata nõukogude ajast pärit töökojas väärindama paberipuitu. See tähendab, et peenikesest paberipuidust sorditakse välja ilusad sirged latid, millest saab teha näiteks aiaposte. Töökohti peaks see ettevõtmine looma kümmekond.
„Kui läheb nii, nagu soovime,” lisas Korp ettevaatlikult. Rae vallas tegutseb tema talu metsa ülestöötamisega ja Rummus on tal üks samasugune ettevõte, nagu peaks tulema Kullamaale.
Kullamaa seltsielu eestvedaja, vallavolikogu esimehe Einar Pärnpuu abikaasa Linda rääkis juba kolm aastat tagasi Lääne Elule oma plaanist rajada Kullamaa teeristi Rändaja keskus. Projekt oli tal selleks ajaks olemas ja rahataotlus sisse antud. Kunagise kuivati varemeile peaks tulema taluturg, kohvik ja tualett. Plaanid jäid seisma, sest raha ei saanud. Praegu on toetus 40 protsenti, kolm aastat tagasi oli 60. Ehitus on kallimaks läinud.
Kõhklustest hoolimata loodab Pärnpuu oma ettevõtmise ellu viia. Ehituse mahtu on ta tagasi tõmmanud ja projekt lihtsam.
„Miks peab Kullamaa inimene ostma mahetoodangut Haapsalust, kui mahetoodang on siinsamas olemas,” kaitses Pärnpuu taluturu ideed. „Terve riik sõidabki ühest linnast teise ja maal elu justkui ei olekski.”
Pärnpuu tahab arendada ka internetikaubandust – miks ei võiks Kullamaa olla üks koht, kust endale postkasti või koju tellitakse mahekaupa või käsitööd. „See on suur ettevõtmine,” möönis Linda Pärnpuu.
Uuemõisa metallitööstus laieneb
Uuemõisas rendipinnal metallkonstruktsioone valmistav 6–7 töötajaga osaühing Span tahab toetuse abiga ehitada endale tootmishoone. Span sai 150 000 toetust, hoone maksab pool miljonit eurot.
Spani juhataja Jürgen Rannamaa ütles, et üritab hoolimata raskustest ehitusturul toetuse ära kasutada. Span valmistab tellimuse peale hoonete teraselemente: postid, talad, fermid. Enamik toodangust jääb Eestisse, aga mõni ka piiri taha. Haapsalus on Spani valmistatud elemente kasutatud näiteks Bauhofi, Konsumi ja Morobelli külmhoone ehitamisel.
Toetuse saajad Läänemaal
• OÜ Nexthus, Viimsi. 150 000 eurot. Ehitise püstitamine, juurdepääsutee ja parkla.
• Soosalu Talu OÜ Rae vallas. 108 434 eurot. Masina ja seadme ost.
• Putkekaru OÜ Martna vallas. 135 252 eurot. CNC juhtimisega metallilõikepikgi ost.
• OÜ Span Uuemõisas. 150 000 eurot. Tootmishoone püstitamine metallkonstruktsioonide tootmiseks, seadmete ost.
• Magres OÜ Tallinnas. 150 000 eurot. Puidutööstushoone rekonstrueerimine, et käivitada uus tegevusvaldkond; masina ja seadme ost, projekteerimimine.
• Klaasikuma OÜ Tallinnas. 131 892 eurot. Ehitise püstitamine ja statsionaarse masina ost.
• Vetissilla OÜ Kullamaa vallas. 149 995 eurot. Kauplemiskeskuse „Rändaja” ehitamine, ehitise rekonstrueerimine, juurdepääsutee ja parkla rajamine.
• Sõlm OÜ Tallinnas. 136 480 eurot. Tööstussae ost, et mitmekesistada ettevõtte tegevust.
• OÜ Topwood Aegviidus. 133 600 eurot. Sorteerimisliini ja päikesepaneelide ost, et suurendada tootmisvõimsust.
• Ohtla Pullikasvatuse OÜ Martna vallas. CNC juhtimisega painutuspressi ost, et alustada suurte eriterasest metalldetailide valmistamist.
Läänemaal sai toetust 11 ettevõtet kokku 1,53 miljonit eurot. Toetust taotles 36 mikroettevõtet.
Üle Eesti rahuldati 185 taotlust ja nende vahel jagati välja 15,9 miljoni eurot.
Allikas: PRIA
Kernu mõisa renoveerimine maksab MILJONI: mida on mõisarahvas hoonesse kavandanud?
09. oktoober 2015 14:18
mõisade renoveerimine on väga hea äriprojekt sest selliste toetuste saamisega kaasneb tingimus ainult 5 aastat hoida seda avalikus kasutuses.
t…la oled või, sama ulmeline kui Lindakene. Kas sa oled osanik või pesunaine. “Meil on pesupäev-pesupäev-pesupäev ikka raha näen- raha näen- raha näen. Haapsaluski ei tasu tualett ära, kes siis siia sitale tuleb? Huvitav küll, et selline objekt üldse raha sai, kes küll need ajuhiiglased seal otsustavad, nende otsustamise võime on ka küsitav.
lähim toiduahel
Lihtsalt maakas.
Maainimesele on ka midagi vaja. Hea kohvik ei jää kunagi tühjaks, järelikult olid tõesti putkad ja kohv kehva. Linda, ära anna alla!
Tädi on ikka täiega põrutada saanud. Haapsalu kesklinnas ei majanda kohvikud ennast ära. Tädi tahab tühermaale kohvikut teha. Terve Tallin – Pärnu maantee äär oli selliseid kohvikuid täis. Kõik on kinni pandud. Võnküla ja ristist natuke edasi olnud putkad pandi ka kinni. Ilmselt on tädil leader rahades käpp sees nüüd haudub igasugu ulme ideid välja.
kohvikumuinasjutuga saab vanale laudale võõra rahaga katuse peale, siis aga leitakse , et ei tasu ju ära, kuna pole klientuuri ja pestakse rahaks
Täpselt sama moodi on ehitataud Kallemetsale pensioni sammas palivere suusakeskuse näol, mis enamus ajsast tühi seisab sest lund ju maha ei tule. Läänemaa väravat taheti ka teha aga õnneks tõmmati tallinnast sellele Neeme Suure ja Köstri lollusele vesi peale. Teil on rahvamajasid ja koostoimemajandust maal õpetada mitte kohvikute pähe kõrtse ehitada. Aga ei saa kivi aeda on ajude vahel ees.
Miski libapikker jälle siin!
Risti- Virtsu mnt äärde tualett, vot see on idee, ega maalgi tohi põõsasse pissida. Saab raha pesta läbi tualeti. Lennart Meri juba ütles, et sitt on tuleviku väetis. Tualetist otse müügiletile, linnainimesed ja turistid saavad väetist kaasa osta.