Riigis on lepitud kokku, et tulemas on haldusreform, mille eesmärgiks on hästi toimivad ja võimekad kohalikud omavalitsused. Kohaliku omavalitsuse tugevus seisneb eelkõige võimes iseseisvalt tagada oma elanikele kvaliteetsed seadusest tulenevad kohustuslikud põhiteenused, asjatundlik, tõhus ja demokraatlik juhtimine ning edendada kohalikku elukeskkonda, kogukondi ja kohalikku ettevõtlust.
Ridala vald peab siinjuures haarama initsiatiivi, et seista oma valla elanike huvide eest läbiviidavas reformis. Peame ise olema need, kes kutsuvad laua taha omavalitsused, millega Ridala valla inimesed kõige enam seotud on. Ikka selleks, et reformi käigus loodav omavalitsus moodustaks loogilise territoriaalse terviku.
Kaks numbrilist fakti, millest ei tohi vaadata kõrvale:
1. Ridala vallas elab u 3300 elanikku, kellest 1800 (u 55%) elab Uuemõisas ja Paralepas. Uuemõisa ja Paralepa on linnaga täielikult kokku kasvanud ning teenuste kättesaadavus koos kvaliteediga tuleb piirkonnas ühtlustada.
2. 2,8 miljonilise Ridala valla eelarve juures kulub haridusele ligi 1,9 miljonit eurot (66%). Ja kuna Ridala valla ning Haapsalu linna haridussüsteem on samuti täielikult läbi põimunud (alus-, põhi-, kesk- ja huvialaharidus), siis kinnitab see veel kord linnaga läbirääkimiste vajadust.
Ühinemisläbirääkimisi ei tohi pidada ühegi piirkonna ega sihtrühma arvelt. Kõiki ja kõike tuleb arvestada. Tasakaalustamaks külade ja linna vahekorda tuleb otsida üles need ideed, mis aitavad külasid rohkem toetada ning milliseid tuleviku teenuseid peaks omavalitsus neile pakkuma lisaks tänastele. Alustame kasvõi külavanematele suurema rolli andmisega.
Lisaks ei saa ma nõustuda oponentide väitega, et Ridala vald kaotab võimalikul ühinemisel Haapsalu linnaga. Me pole alustanud läbirääkimisigi, mis kaotusest me üldse saame selles faasis rääkida. Laenukoormuse ja sotsiaaltoetuste võrdlemine ei aita kaasa Uuemõisa mõisahoone kordategemisele ega Panga küla spordihoone rajamisele. Läbirääkimisi ju peetaksegi ühisosade välja selgitamiseks ning kokkulepete tegemiseks erimeelsuste lahendamiseks.
Tekkivast sünergiast võidavad kõik. Rahvaküsitlusega lõppev läbirääkimiste protsess on pikk ja peab olema põhjalik. Kui me ei alusta, ei saa me kunagi teada võimalustest, mida üheskoos saaksime oma kodukoha heaks paremaks muuta.
Sellest lähtuvalt andsin 29. septembril toimunud Ridala vallavolikogul üle otsuse eelnõu, mille vastuvõtmisel teeb Ridala vallavolikogu ettepaneku Haapsalu linnavolikogule alustada ühinemisläbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmiseks. Ridala vallavolikogu koguneb 13. oktoobril, et läbirääkimiste alustamist otsustada.
igasuguse sundliitmise vastu,jutud paremast teenusest ja tugevatest ametnikest on ainult blää-blää.Ridala saab endaga väga hästi hakkama,milleks tarvis,et kogu valla raha läheks haapsalu kommunaali katteks.vaadake haapsalu kõrvaltänavaid ja muud,siis saate aru,millest räägin.
Kellele on vaja, et omavalitsuse territooriumil oleks 5000 elanikku? Ridala vald saab oma 3300 elanikuga väga hästi hakkama.Mida ilmselt ei saa öelda kui vald liitub Haapsaluga. Need kes räägivad valla elanike poolt tarbitavatest hüvedest Haapsalu linnas siis tahaks teada millised need on ? Kõik ujulad jne on ikka eurode eest ja valla elanikud maksavad seda. ja toovad tulu linnale või kuidas?
Kas Nebokat on mõistuse juures? Kellega ühineda otsustab ikka rahvas. Igalpool ei peaks kehtima reformikate keelan käsen, poon ja lasen.
Nebokat loodab läbi ühinemise võimule pääseda, muud loogikat ma tema jutus ei näe.
mida vastased loodavad!
Ridala inimesed kasutavad Haapsalu hüvesid ja et tasakaalus oleks teha Haapsalu elanikele( elukohana registreeritud) soodustused nagu Tallinnas( tasuta ühistransport, lasteaiatasud jne).
Mõtleme veel
Selline demagoogiline teemakäsitlus aga ei vii kuhugi. Selle loogika järgi peaks kogu Eesti hoopis Tallinnaga liituma, sest kõik me nii või naa tarbime pidevalt ka Tallinna hüvesid. Paraku on see ajulage loogika. Tarbin teenust, st toon raha sisse. Kas sa tt ei arva, et Haapsalu tarbib samamoodi Ridala hüvesid.
Haapsalu ei peagi kellegagi ühinemad sest linnas on vist ikka üle 5000 nõutud omavalitsuse elaniku. See oleks halenaljakas kui Ridala rahvas käiks Martnas või Vormsis asju ajamas, või kuidas?
Kui selline liitumine- Ridala-Martna-Vormsi toimuks, siis oleks valla keskus (vallamaja) igal juhul Uuemõisas, mitte näiteks Hullos või Martna vallas Kaasiku külas!
vormsi võiks Gotlandiga liituda!
Huvitav, miks järsku selline tormamine? Kas asjad on ikka rahulikult läbi mõeldud ja sihid seatud? Kas eeltöö on tehtud?
Enne ühinemisläbirääkimiste alustamise ettepaneku tegemist on asjakohane küsida nõu spetsialistidelt. Kesksel kohal on seejuures määratleda eesmärgid, millest lähtuvalt soovitakse ühinemiskõnelustel leida lahendusi.
Eelnev tõsine kodutöö võimaldab teadmistepõhise, argumenteeritud ja motiveeritud otsuse tegemise. Vastav argumentatsioon on soovitav lisada ühinemisettepaneku eelnõu seletuskirja. Oluline on kaaluda kõiki argumente, miks ühinemiskõnelused on asjakohased. Ühinemise mõtestamisel on olulist abi sellest, kui analüüsitakse seniseid koostöökogemusi.
Loodan, et Ridala volikogus istuvad ja otsustavad targad ja mõtlevad inimesed, mitte poliitbroilerid.
Millal toimuvad volikogu liikmete kohtumised valijatega antud küsimuses?
väike omavalitsus on nagu tuuletallamise masin, teeb müra, võtab energiat aga kasutegur on NULL
erilist kasulikku annaks Ridala valla ühinemine naabervaldadega! Samas kui tegelikult on Uuemõisa ja Panfilovka nagunii linnaga kokku kasvanud. Või arvavad need Haapsaluga ühinemise vastased, et nad jäävad kõik tööle edasi kui ühinetakse teiste valdadega. Kahtlen.
Eesti moodustab läbi läbi Rootsi pankade maaletoomise tihedad sidemed rootsi majandusruumiga. Milleks meile seda eesti valitsust ja kohalikku oma valitsust üldse tarvis on. Tuleb kehtestada otsene alluvussuhe rootsi riigile siis jõuavad rootsi palgad ja sotsiaalsüsteem ükskord siia ka. Aga ei, sest Nibukat peab siis Stokholmi sadamasse kojameheks minema.