Liis Niinemets räägib abivahenditest omastehoolduses. ERAKOGU
18. septembril kogunes Haapsalu neuroloogilisse rehabilitatsioonikeskusesse üle 40 inimese, keda puudutab omastehoolduse teema. Huviliste seas oli nii oma vanemaid, õde, venda, puudega last või noort või ka juba täisealiseks saanud „suurt” last hooldavaid ja hooldajana töötavaid inimesi ning sotsiaaltöötajaid.
Kes on omastehooldaja
Omastehooldaja on inimene, kes hooldab pereliiget või lähedast, kes haigusest, puudest või muust erivajadusest tingituna vajab abi igapäevaelu toimingutes. Omastehooldajad on puudega lapse vanemad, abikaasad või oma eakate vanemate eest hoolt kandvad tütred ja pojad. Tavapärane hoolitsus muutub hooldustööks, kui abivajadus on muutunud igapäevaseks ja hooldaja hakkab tundma väsimust. Omastehooldus võib tulla ellu mistahes perioodil, puudutada paljusid peresid, muuta kogu pere elu ja puudutada kogu peret. Rosalyn Carter on öelnud, et maailmas on nelja sorti inimesi: need, kes on olnud omastehooldajad; need, kes on omastehooldajad; need, kellest saavad omastehooldajad, ja need, kes vajavad omastehooldajaid.
Infopäeval tutvustasid Helle Lepik ja Ivar Paimre MTÜ Eesti Omastehoolduse tehtut ja plaane. MTÜ Eesti Omastehooldus on olemas, et kodus pereliikmeid ja lähedasi hooldavate inimeste olukord paraneks. Samuti ollakse olemas omastehooldajate ja nende pereliikmete, piirkondlike kogemusrühmade ja kõikide hooldajatööd väärtustavate inimeste toetamiseks ja arendamiseks. Lähemalt on võimalik nende tegemistega tutvuda Eesti Omastehooldajate kodulehel http://www.omastehooldus.eu/
Ivar Paimre tutvustas vastvalminud infoportaali, mis ulatab alahinnatud omastehooldajaile abikäe. Kogu vajamineva info hooldusteemal leiab: http://www.omastehooldus.eu/informcare
Spetsialist Liis Niinemets tutvustas abivahendite taotlemise võimalusi ja selgitas, kuidas omastehooldajad saavad nende abil oma rasket tööd kergendada ja ennast säästa. Omavalitsuste pakutavaid teenuseid ja toetusi tutvustasid Varje Paaliste Lääne-Nigula vallavalitsusest ja Krista Levina Haapsalu linnavalitsusest. Infopäeva teisel poolel tutvuti rehabilitatsioonikeskuse maja ja pakutavate võimalustega ning tehti tööd rühmades, kus arutati omastehooldusega seotud kitsaskohti ja pandi kirja ka ootused Läänemaa omastehooldajate kogemusgrupile.
Rühmatööna arutati seda, mis maakonnas on hästi: on tugigrupp, kellel on valmisolek tegutseda ja abivõimalusi leida, on üle-eestiline organisatsioon, kes teadustab omastehooldajate teemat riigi tasandil. Rahul oldi transpordi-, abivahendite- ja tugiisikuteenuse olemasolu eest ning päevakeskusega kodustele erivajadustega noortele.
Selgusid ka vajakajäämised: puudub korrastatud andmebaas; info, kellega teavet jagada/vahetada; maakonnatasandil puudub laste/noortepsühhiaater kohapeal; rehabilitatsiooniplaani koostamine võtab kaua aega (bürokraatia on suurenenud, sisuline hindamine vähenenud); intervallhoolduse kohtade puudus (täisealistele); hooldajate ülekoormus ja väsimus, sest hooldajatel puudub võimalus puhata, ei saa hooldatavat kellegi hoolde jätta; ebapiisav toetusraha abivahendite jaoks; puudub päevahoiuteenus autistlikele inimestele; puudetoetus pole piisav; omastehooldajad teevad seitse päeva nädalas 24 tundi ööpäevas tasuta tööd; puudub teave omastehooldajate õiguste kohta, näiteks millal puhkab omastehooldaja, millised on omastehooldaja sotsiaalsed garantiid jne.
Lõpetuseks pandi kirja ootused omastehooldajate kogemusgrupile: vajatakse nn vahendajat, selgitajat, kogemusnõustajat; infotelefoni, kust võiks abivajaja nõu küsida; omastehooldajad unistavad ühest vabast päevast kuus asjaajamiseks, mis on seotud hooldatavaga. Laste ja noorte rehabilitatsiooniplaane peaks saama koostada kohapeal, selleks ei peaks sõitma maakonnast välja (k.a lastepsühhiaater). Kord aastas võiks ilmuda infovoldik.
Läänemaa omastehooldajate kogemusgrupp ootab liituma. Helistada infotelefonil 58 557 695 (Leili Mutso) või e-mailil leili.mutso@gmail.com või leelo.paju@gmail.com Leelo Paju.