Riigieksamitulemuste avalikustamist ei saada juba ammu enam hüsteeria. Pigem nendivad koolijuhid, et on, nagu on: aastad pole vennad. Või siis vastupidi: aastad on vennad, sest selles või tolles koolis lihtsalt on nii, et ollakse parimad või siis ei olda. Osalt on selles „süüdi” haridusministeerium, kes loobus tavast panna koolid eksamitulemuste järgi pingeritta. Tegemata see muidugi ei jää. Ajakirjanikud teevad ise pingeridu kord ühe, kord teise metoodika järgi, aga see on ikkagi väheke teise kaaluga kui ministeeriumi pingerida.
Teisalt on pingerida koostada keerulisem, sest aineid on rohkem, kõikide ainete keskmist punktisummat ühte patta panna oleks meelevaldne. Peale selle ei anta kõikides ainetes üldse punkte, nii et ühte ja korralikku pingerida koostada on võimatu. Need read, mida ikkagi koostatakse, on siiski huvitavad, pakuvad mõtlemisainet ja näitavad, mis teed ühes või teises koolis on mindud. Näiteks on hämmastav Noarootsi gümnaasiumi suunamuutus. Paduhumanitaargümnaasiumina tuntud koolis õpitakse ja õpetatakse tükk maad rohkem matemaatikat kui kümmekond aastat tagasi. Matemaatika riigieksami tulemused näikse aasta-aastalt paranevat. Tahaks küsida, kuidas on see õnnestunud.
Läänemaa ühisgümnaasium jälle on Noarootsi järel maakonnas tubli teine, aga uhiuue kooli puhul on ootused kõrged ja tahaks küsida, miks teine. Enamasti ikka viimaste seas olnud Lihula gümnaasiumi direktor jäi korraks päris sõnatuks teate peale, et just Lihula kooli kaugõppijad tegid silmad mitte ainult kõikidele teistele maakonna kaugõppijaile, vaid mõnes aines ka statsionaaridele. Tahaks küsida, kuidas on kool niisuguse tulemuse saavutanud. Pingeread on huvitavad. Koolid võiks hakata nende järgi rahumeeli kogemusi jagama.
Noarootsi gümnaasiumile ei saa miskit vastu…ei minevikus ega tulevikus…
Mida Le küsib ,kui LÜG direktor on juba ühes eelnevas artiklis sellele küsimusele ära vastanud.
Tahaks küsida… Ja miks selle “paduhumanitaargümnaasiumi” eest- ja inglise keele eksamitulemused maakonnas teisel kohal on?
“kaadrid otsustavad kõik!”ütles juba aastal 1939 L.Beria.
Noarootsi läks 10 a.tagasi mataõpsiks üks kena noor naine ,kellest nüüd on saanud tubli täisealine pedagoog.
ja muidugi ei tohi unustada Laine Belovasi teravat silma ning head inimeste tundmist, et ta võttis selle (täiskasvanute)gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanu kohe tööle.
edu neile ja noarootsile!
ning teistesse maakonna koolidesse samasuguseid õpetajaid/direktoreid