7

Haridusministeeriumi vastulause: Haapsalus saab korraliku hariduse

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Ühisgümnaasiumi kunstihange Foto: Arvo Tarmula

Foto: Arvo Tarmula

Neljapäevase Lääne Elu esikaanel ilmunud pealkiri „Haapsalus saab keskpärast haridust” on nii Läänemaa ühisgümnaasiumi kui ka haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul halvustava tooniga.

See on järjekordne näide sisult küsitava väärtusega koolide edetabeli ületähtsustamisest ja negatiivsest mõjust. Riigieksamitulemuste alusel koostatav edetabel ei anna alust väita, et 50. kohal olev kool on halvem kui 40. kohal olev kool. Selge on see, et ükskõik milliseid näitajaid kasutada, on suurem osa koole tublid keskmised. Eraldi tähelepanu tasub pöörata neile, kelle tulemused on erakordselt kõrged või vastupidi, erakordselt madalad. Kui rääkida konkreetselt ajakirjanduse koostatud edetabelitest, siis muidugi on Läänemaa ühisgümnaasium tugevalt üle keskmise.

Nädal tagasi riigieksamite statistikat tutvustaval pressikonverentsil rääkisin uuest mõõdikust – gümnaasiumi panusest õpilase edasijõudmisesse. See iseloomustab õppetöö tulemuslikkust võttes arvesse kooli õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemused. Sel õppeaastal kontrollib ja täiendab ministeerium mõõdiku metoodikat. Seepärast neid andmeid me praegu ajakirjandusele veel ei anna.

Ministeeriumi saab teadaoleva info põhjal kindlalt väita, et Läänemaa ühisgümnaasium on igati tasemel kool ja kogu kooli meeskond teeb tublit tööd. Õpilased ega vanemad ei pea muretsema õppe kvaliteedi pärast. Koolis on väga head võimalused õppimiseks.

Eelnev ei käi mitte ainult Läänemaa ühisgümnaasiumi kohta. Ministeerium on veendunud, et valdav osa Eestimaa gümnaasiume teeb head tööd. Riigigümnaasiumite loomise eesmärk on tagada üle riigi juurdepääs võrdselt kvaliteetsele haridusele, mis toetab õpilaste arengut ja loob eeldused õpingute jätkmaiseks. Kahtlemata täidavad need gümnaasiumid täna seda ülesannet hästi.

 Ei ole õiglane seada ükskõik millisele gümnaasiumile „eesmärki” saavutada riigieksami tulemuste keskmisena teatud punktide arv või olla ajakirjanduse koostatavas koolide edetabelis võimalikult kõrgel. Seda ei tee haridus- ja teadusministeerium riigigümnaasiumidega ning soovitame sarnaselt talitada ka kõigil teistel.

Kristin Hollo

haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
anton
anton

…hammastega hoidis laua servast kinni (hea, et need mõnes ruumis põranda külge on kruvitud) põrand oli pisaratest libe…. Kuid mis teha, kord on kord… Kui õppimine keelatud, siis kord on kõigile ühesugune…

anton
anton

Endisel on õigus, ma mäletan kuidas tal ei lubatud oma potentsiaali realiseerida, selge pilt on silmade ees 🙂

endine
endine

gümnaasium ongi siin ju kehvakene hariduse andmisel, keskpärane on väga viisakalt öeldud- ei saa aru mille peale siin solvuda on.

ema
ema

kes tahab, see saab korraliku hariduse

kodanik
kodanik

vabandust- agasõna “keskpärane” on enamasti ja esmapilgul alati tähendusega “kehvakene”. Selles mõttes oli LE pealkiri ikka väga kehvakene tõesti. Ei vastanud faktilisele artikli sisule aga ütles ka rahvale, et meil on kehv haridus siin. Hea et otse ei öelnud-kolige üldse minema. Väga -väga ebaõnnestunud pealkiri.

Valdo
Valdo

Mitte tähtis ei ole see, mida teised meist arvavad. Meil kõigil tuleb taastada usk endasse ja vähem uskuda seda, mida teised meist kirjutavad.

karla
karla

korralik ja keskpärane ongi samad asjad, mille üle siin jahutakse

wpDiscuz