Taebla elanikud pelgavad liiga moodsat koolimaja

Uue koolimaja eskiis. Arhitekt on Kaie Enno.

Kohalikud kipuvad võõrastama rohke klaaspinna ja uudse ruumikasutusega koolimaja, mille sirgeid liigendamata seinu katab rõõmsalt kirju puitlaudis.

Esmaspäeva õhtul tutvustas arhitekt Kaie Enno Taebla uue koolimaja eskiisi õpetajaile, hoolekogule, lapsevanemaile ja kõigile huvilistele. Suurt tungi sinna ei olnud, Taebla gümnaasiumi füüsikust direktori Jaanus Mägi klassi mahtusid kõik lahedasti ära.

Enno sõnul tuli tal koolimaja projekteerides arvestada hulga piirangute ja ettekirjutustega, aga ta püüdis teha ilusa, nüüdisaegse ja hubase koolimaja. Esmalt tuli arvestada haridusministeeriumi ette antud ruutmeetritega. Paarisaja õpilasega põhikoolis on 2100 m². Maja peab olema energiasäästlik ja odav pidada. Viilkatusega hoone lihtne välisjoonis ehk minimaalne välispind hoiab energiat kokku.

Arvestada tuli ka asukohaga. Maja tuli paigutada nii, et ta oleks ühenduses spordihoonega ja et seda saaks vajadusel ühendada galeriiga internaadihoone külge. Säilitada tuli park, kuhu on lõpetajad istutanud juba palju aastaid nn lennupuid. Uus maja ei tohiks varjutada vana koolimaja, mis on ilus ja unikaalne puitehitis ning möödunud nädalast muinsuskaitse all. Seepärast on uue maja peasissekäik maja otsas, mitte keskel.

Esimesel korrusel kohe sissepääsu lähedal on aula, garderoob, köök ja avatud söögisaal, et ürituste ajal ei peaks külalised maja mööda ringi trampima.

„Söökla üle oli pikk arutelu,” tunnistas Enno. Söökla on 100 m², aga seda kasutatakse vaid mõnel vahetunnil. Seepärast on uutes koolides mitme otstarbega söögisaalid. Ka Taebla eskiisi kohaselt saab söögisaali kasutada veel puhke-, õppimise ja mängukohana.

Maja keskel on 300 m² suurune aatrium, mis ulatub läbi kahe korruse ja mille kohal on klaaskatus. Aatrium on esimesel korrusel ühenduses raamatukoguga. Aatrium on samuti vaba aja veetmise koht. Mõni lapsevanem leidis, et seal on hea oma last oodata ja lehte lugeda.

Esimesel korrusel on algkassid, teisel vanemad klassid. Põhiõppeklassid on maja päikesepoolsel küljel. Vaikeklassid, muusika-, arvuti- ja keeleklassid on maja pimedamal poolel. Õpetajad, kes peavad sel majapoolel töötama, ei ole selle üle väga õnnelikud.

Lääne-Nigula valla haldusjuht Aivar Kaus ütles, et kui teha kõik klassid päikese poole, peaksid need olema maja ühes seinas, nagu on praeguses Haapsalu põhikoolis. See tähendaks pikki koridore, mida on Taebla koolis välditud.

Õpetajail rohkem ruumi

Õpilastel on ajaveetmise kohti lahedalt, õpetajate ruumidega ei ole aga arhitekt ja volikogu hariduskomisjon päris rahul. Õpetajate tuba ja puhketuba võiksid olla suuremad.

Esmaspäeval oligi arutelu, kas võiks kahe klassi vahelise abiruumi (20 m²) kaotada ja nende arvel õpetajaile lahedamaid tingimusi luua. Kui õpetajail on klassis oma ruum, saavad nad seal asju hoida ja tööd teha, nii et õpetajate tuppa või puhkeruumi väga asja ei olegi, arutles arhitekt.

Pakuti, et abiruumide asemel võiks olla igas klassis kapid, kus õpetaja saab õppematerjali hoida, aga suurt poolehoidu sellele ei olnud. Et praeguses koolimajas on abiruumid kahe klassi vahel ja õpetajad on sellega harjunud, sooviti neid ka uues majas säilitada.

„Meid on paljud kolleegid nende pärast kadestanud,” ütles üks õpetaja. „See on tõepoolest suur luksus.”

Liiga palju klaasi

Kohalike meelest võiks fassaadi puhul kasutada puidu asemel mõnd muud materjali. Arhitekti sõnul kasutas ta puitu seepärast, et ka vana koolimaja on puidust ja et uus maja ei trügiks tehismaterjaliga liiga esile.

„Tahame, et vana maja ei kaoks uue maja taha,” ütles Enno. „Tahame anda vanale majale võimaluse särada.”  

Õpetajad muretsesid ka suurte akende pärast. Kui päike paistab, peab ribakardinad ette tõmbama ja siis tuleb ikka terve päev elektrivalguse käes olla. Pärnu kolledži klaaslae all liiguvad kõik, veepudel näpus, sest õhku ei ole, kirjeldas üks teine õpetaja.

Arhitekt ütles, et proovib aula aknaid väiksemaks teha, aga klassis on aknad päikese eest varjutatud. Õhupuudus tuleb aga siis, kui ventilatsioon ei ole hästi tehtud või ei panda seda tööle. Tänapäevast soojapidavat maja ei saagi ventilatsioonita kasutada, lisas üks lapsevanem.

Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus lisas, et ei tasu karta uusi lahendusi, sest moodne materjal ja tehnoloogia on hoopis midagi muud kui nõukogude ajal.

Valla haldusjuhi Aivar Kausi sõnul ei ole ventilatsioon mitte ainult energiakulu, vaid ventilatsioonist läheb osa soojust ruumidesse tagasi. Seinad tehakse väga soojapidavad, aknad on kolme kihiga ja päikest peegeldavad. Sellised pandi tänavu suvel ka Palivere koolile ette.

Enno lisas, et vanades koolimajades, sh Taebla praeguses majas polegi õieti ventilatsiooni. Samuti ei ole tegeldud akustikaga. Tänapäeval saab väga lärmakas paigas heli summutada ja aulas, muusika- või keeleklassis tugevdada. See aga on juba projekteerimise staadiumi teema. 

Nurinat kostis ka maja liiga lihtsa välisilme kohta.

„Arhitektuurselt mage maja,” nurises üks õpetaja. Keegi, nähes Lääne Elu esiküljel uue koolimaja pilti, olevat küsinud, kuhu nii uhke karjalaut tehakse.

 Arhitekt aga ütles, et nüüdisaja arhitektuur ei olegi väga uhkeldav, vaid on lihtne, üksikute rõhuasetustega.

Mis saab edasi

Kaus ütles, et kui kooli hoolekogu on oma ettepanekud esitanud, saadab ta nii hoolekogu kui ka volikogus tehtud märkused ja ettepanekud arhitektile kaaluda.

Hoolekogu esimees Kristi Metshein ütles, et hoolekogul ja volikogu hariduskomisjonil on üsna ühesugused ettepanekud: klaaspinnad, puitfassaad ja kas kapid või abiruumid kahe klassi vahel.

Arhitekt vaatab, mida saab arvestada ja mida ei saa, ning esitab siis eskiisprokjekti lõpliku variandi. Kui see sobib, hakatakse selle põhjal koostama eelarvet, kirjeldas Kaus edasisi samme.

Kaus lootis, et eskiis saab selle kuu lõpuks valmis. Kui haridusministeerium hakkab tänavu taotlusi vastu võtma, võib koolimaja ehituseks minna tuleval kevadel. Ehitamisele kulub aasta, nii et uus kool võiks ukse avada 1. septembril 2017.

Kus on kool ehituse ajal?

See küsimus erutas kohalolijaid isegi rohkem kui uue koolimaja klaasid ja fassaad, ent head vastust polnud kellelgi.

Internaati võiks panna 1.–4. klassi, arutles Kaus. Vallamajas on paar sobivat ruumi. Vana koolimaja esimese korruse saaks kasutuskõlblikuks taastada. Bussiga saab lapsi teistesse koolidesse viia. 

„12. klass on ka vaja veel ära õpetada ja lõpetada,” juhtis üks õpetaja tähelepanu.

Kõige halvemaks peeti laste jagamist teiste koolide vahel. Siis ollakse pigem nõus kahe vahetusega.