Haapsalu lastekodu suur sõber Kalevi Hietanen ütleb, et 20 aastast, mil ta on lastekodule annetusi kogunud, võiks raamatu kirjutada.
Õlgkübar peas ja vanamoodsa pasunaga tuututades sõitis Kalevi Hietanen kollase kastiga rattaga teisipäeval Haapsalu hoolekandekeskuse laste ette, et anda lastekodule üle viimased kingitused Soomest.
Kalevi Hietanen on lastekodu vana sõber, kes on 20 aastat järjest siin mitu korda aastas külas käinud, oma akordionimänguga lapsi rõõmustanud ja lastekodu palju ka materiaalselt aidanud.
„Kalevi on üks lastekodu kõige oodatumaid sõpru. Tema olemus on juba selline avatud ja lastele ta lihtsalt onu Kalevi,” ütles hoolekandekeskuse juht Peeter Alekand.
Tema sõnul ei saa lastele onu Kalevi tulekust pikalt ette rääkida, sest muidu läheb ootusärevus nii suureks, et lapsed ei jõua õiget aega ära oodata.
Teisipäevast võib aga öelda, et Kalevi Hietanen on lastekodus kogu aeg kohapeal, sest talle avati nimeline pink kirjaga „Kalevi Hietanen. Meie laste sõber ja pikaajaline toetaja”.
Peeter Alekannu sõnul on pingi valmistamisel kaasa löönud hoolekandekeskuse noortekodu noored.
„Ma ei oskagi kohe midagi öelda. Aitäh teile, ma armastan teid kõiki!” ütles Heitanen pingi avamisel meeleliigutust varjates. Ta lubas seejärel, et püüab nüüd pingil istuda nii palju kui võimalik, et temast rohkem energiat pinki jääks.
Iga kord, kui Kalevi Hietanen Haapsallu tuleb, toob ta kaasa head-paremat ja peetakse ühiselt pidu. Polnud teisipäevgi erand. Siis tulid laste ette klounid Piip ja Tuut ning nagu ikka, võttis ka külaline Soomest akordioni kätte.
Kalevi Hietanen tuli esimest korda Haapsalu väikelastekodusse, mis asus toona veel Vee tänaval kollases maja, 20 aastat tagasi. Sõbraga Pärnus olles sattus ta siis rääkima kolme eestlannaga. Kuulnud, et ka Hietanenil endal on puudega tütar, ütles üks neist, et Haapsalus on lastekodu, mis vajaks abi. „See puudutas mind kusagilt,” rääkis mees ja lisas, et kaks nädalat hiljem oligi ta siin lastekodu vaatamas.
Pilt, mis toona avanes, ei andnud rahu. Hietanen lõi lahti albumi, milles on esimeste külaskäikude pildid: tihedalt võrkvoodeid täis lükitud toad, köögis puupliit ja pesu pesti käsitsi. „Polnud kahtlustki, mida pean tegema,” ütles ta nüüd.
Nii sai alguse koostöö, mille kaudu on Hietaneni abiga jõudnud Soomest Haapsallu kõike, mis kasvatajate tööd lihtsustaks, abivahendeid, mähkemid, riideid jms lastele.
Suuremalt osalt on Hietanen tegutsenud üksi, sest ta leiab, et kui asjaga on seotud liiga palju inimesi, valitseb seda suurem segadus. Viimased 10 aastat on reisidega aidanud Hietaneni kodukandi Laitila Lionsi klubi Untamoinen, mille liige ta on. Peale Haapsalu on ta aidanud hoolekandeasutusi ka Elvas, Tartus, Võrus ja mujal.
Hietanen ütles teisipäeval, et esimesed kolm-neli aastat võttis aega süsteemi töölesaamine. „Pärast on lihtsamaks läinud, sest juba teatakse, millega tegelen,” rääkis ta.
20 aasta jooksul on Hietanen läbi sõitnud enam kui 100 000 kilomeetrit, et üle Soome annetatu kokku tuua. Ta on rääkinud ettevõtete juhtidega, et küsida lastele vajalikke vahendeid. Küsimusele, kas on rohkem neid, kes abi annavad, või neid, kes keelduvad, vastas ta, et on ka keeldumist, kuid enamasti ikka aidatakse.
Annetajaile on Hietanen alati saatnud pildid tõestuseks, et kogu annetatu on ka tõepoolest adresaadile kätte jõudnud. „Mõni ütleb, et mis sa neist ikka saadad, me ju usaldame sind,” vahendas ta.
Hietanen ütles, et küsib alati enne hoolekandekeskuselt, mis laadi abi enim vajatakse, sest niisama lihtsalt asju siia tuua ei pea ta mõttekaks. Ta tõdeb, et kui võrrelda nüüd avanevat pilti ja lastekodu vajadusi, on see nagu öö ja päev. Ometi leiab mees, et 1990. aastail olid muutused kiiremad, kuid pärast Eesti liitumist euroga on lastekodu rahaseis nüüd jälle pisut raskem.
„Sellest kõigest, mis 20 aasta jooksul olnud on, võiksin ma raamatu kirjutada,” ütles Hietanen. Ta lisas, et lugusid on olnud mitmesuguseid, kuid näiteks Eesti tolliga on tal selle aja jooksul probleem olnud vaid ühel korral ja sedagi vaid omakasupüüdliku tollitöötaja tõttu.
Hietanen tõdes, et inimestele, kes pole sääraste asjadega tegelnud, on üsna lootusetu seletada, mida selline abistamistöö õigupoolest tähendab. Ise teab ta küll, miks ta seda teeb. „Kui siia tulla, saab nii palju vastu ja see annab energiat. Muidu poleks mingit võimalustki seda kõike üksi teha,” ütles ta.
Nüüd plaanib Kalevi Hietanen tagasi tõmbuda. „Saan paari nädala pärast 70aastaseks ja olen 20 aastat sellega tegelnud, nüüd pole seda abi ka sel kujul enam vaja,” põhjendas ta.
Ühtlasi lubas Hietanen, et Haapsalu laste sõbraks jääb ta ikka ja külla tuleb neile kah.
Fotod Merilin Kaustel-Lehemets
